Põhja-Tallinnas on käimas mitu suurt arendusprojekti, mis toovad linnaossa lähiaastatel juurde tuhandeid uusi elanikke. Praeguseks on aga selge, et tuhanded uued autod linnaosa teedele naljalt ära ei mahu.
Põhja-Tallinnas pole selleks tegelikult vajadust, sest juba täna on linnaosa kõige kiirem ja mugavam transport kas tramm või jalgratas. Miks rajatakse sellest hoolimata siis uute arenduste juurde arvukalt parkimiskohti?
Autostumine ei ole paratamatu
Ühes elanikkonna kasvuga on suurenenud ka autode arv, aga selle asemel, et panustada linnaruumis võrdselt kõikide liikumisviiside arengusse, on Tallinn seni teinud ruumi eelkõige autodele. Pikas perspektiivis see praegustele muredele leevendust ei too, sest mida rohkem ruumi linn teiste liiklejate ja rohealade arvelt autodele loovutab, seda rohkem autosid linna voolab. Uued teed jäävad järjest kasvava autode arvu tõttu taas kitsaks ja linn jõuab ringiga tagasi probleemi alguspunkti.
Linnal tuleb võtta ette aastate jagu tegemata tööd ja arendada välja mugavad ja turvalised rattateed ning tõhustada olemasolevat ühistranspordivõrgustikku. Arendaja omalt poolt saab luua sellist linnaruumi, kus inimestel on kõik eluks vajalik jalgsi 10-15 minuti kaugusel olemas. Kui inimesed saavad kiiremini ja mugavamalt oma käigud tehtud jala või rattaga, väheneb ka autode kasutamine.
Põhja-Tallinn saab uue ilme
Kalamaja südames asuv 15 minuti linna printsiibist inspireeritud Volta kvartal ja selle lähiümbrus saab tulevikus elu- ja töökeskkonnaks u 10 000 inimesele. Voltast kiviviske kaugusel asuv Krulli kvartal kujuneb tehnoloogiasektori mekaks, sealt 10 minuti kaugusele jääb Manufaktuuri kvartal ning Paljassaarde kerkib tulevikus Hundipea arendus, mis hakkab kohalikele avatud mereäärt pidi ühendama Põhja-Tallinna Kopli poolset otsa Volta, Noblessneri ja kesklinnaga. Põhja-Tallinna suured arendusprojektid moodustavad kokku sümbioosi: projektid täiendavad üksteist aga ka linnaosa kui tervikut ning loovad sellise elukeskkonna, kus leiab kõik eluks vajaliku ja küllaga vaheldust.
Põhja-Tallinna suurimad projektid teeb eriliseks asjaolu, et neist enamik on endised ajaloolised tööstusalad ning nullist uute hoonete ehitamise kõrval taastatakse ka olemasolevad arhitektuurilise väärtusega hooned. See vähendab arvestatavalt ehitusega kaasnevat CO2 jalajälge, mis on märkimisväärne olukorras, kus ligi poole Eesti CO2 heitmetest moodustab ehitus- ja kinnisvarasektor.
Arendaja soov panustada keskkonnasõbraliku ja rohelise linnaruumi arengusse kajastub ka Volta kvartalis, kus taastati tänavu enam kui 100 aasta pikkuse ajalooga industriaalstiilis Volta Galerii Loftide hoone, kus toodeti eelmisel sajandil elektrimootoreid ja muid masinaid. Kvartalis on teinegi sajandi vältel säilinud hoone, mis saab samuti tulevikus uue funktsiooni ja hingamise. Volta uusehitised ehk Volta Residentsid on kõik A-energiaklassiga ja nende katustel on päikesepaneelid.
