VOLTA BLOGI I Neli märki sellest, et Põhja-Tallinnast on saamas kõige rohelisem linnaosa

Põhja-Tallinna üheks suurimaks rikkuseks on rohealad: siit leiab pika mereääre, mitu suplusranda, looduskaitseala, linnuvaatlusala, pankranniku, matkarajad ja rohkem parke ja rohealasid kui mõnes teises linnaosas kokku.

Olemasoleva rikkuse säilitamise kõrval teeb linn aga usinalt tööd ka selle nimel, et elu linnaosas oleks võimalikult inimkeskne ja keskkonnasõbralik.

Funktsionaalne rohelus

Linnas leiduv loodus ja rohealad peavad olema hästi läbimõeldud ning sobituma kokku nii linnaosa teedevõrgustiku kui ka asustustihedusega. Siin tulevad mängu funktsionaalsed rohealad ehk pargid ja rohesopid, mis on rajatud piisavalt kaugele suurtest maanteedest ja liiklusmürast, et inimestel oleks võimalik käia seal end regulaarselt linnamürast ja sagimisest puhkamas.

Olemasolevatest parkidest on sellised näiteks Kopli kalmistupark, aga ka pisut metsikuma ilme ja loodusega Kase park, mis läbis hiljuti uuenduskuuri. Kalamajast leiab samuti ühe vaikse ja kauni pargi, mille ühele poole jääb Noblessneri sadam ja rannapromenaad, teisele aga lähiaastatel valmiv Volta kvartal, mille keskele rajatakse uus funktsionaalne park, kuhu tuleb rohkelt erinevaid vaba aja veetmise võimalusi kõigile vanuserühmadele.

Park on planeeritud nii, et see jääb tänava- ja linnamürast eemale ning pakub elanikele koduhoovis privaatsust ja rahu. Parki on plaanis rajada erinevatele vanuserühmadele mõeldud arendavad mänguväljakud, pinksilauad, petanki ala, treeningala ja lemmikloomadele mõeldud ala. Samuti on parki plaanis istutada viljapuid ja põõsaid.

Kvartali keskele on kavandatud rahulik pargiala.

Kes soovib aga veelgi rohkem vaikust ja eraldatust, võib seada sammud Paljassaare hoiuala matkaradadele, mis kulgevad mööda rannaäärt, kõrgel pankrannikul, niitude ja metsatukkade vahel. Tegemist on ühe Tallinna kõige liigirikkama piirkonnaga, kust leiab eest linnuvaatlustorni ja kevadest hilissügiseni šoti mägiveised.

Rahulikke radu leiab ka Stroomi rannaga paralleelselt kulgevast metsatukast, kuhu oli planeeritud rajada uus magistraaltänav, millest on aga loodust armastavate linnaelanike survel loobutud. Tänaseks on Merimetsa roheala võetud kohaliku kaitse alla ning sinna on kavandatud uus rattatee.

Sõidame vähem autoga

Suured arendusprojektid ja elanikkonna kasv toovad lähiaastatel linnaossa juurde kuni 30 000 elanikku ning linn on hakanud tegema samme selleks, et elanikkonna kasv ei ujutaks linnaosa üle autodega.

Sel suvel viidi Kalamajas ellu esimene suuremat sorti liikluskorralduse muudatus, mille eesmärgiks oli vähendada autode läbisõitu Kalamaja kitsastel tänavatel ning muuta liiklemine ohutumaks just jalakäijatele ja ratturitele. Suurem osa autoliiklusest suunati Kalamaja asumist välja, mis võimaldas luua kahesuunalise rattatee Rannamäe teele. Uus rattatee on ühtlasi viimane lõik vanalinna rattaringist, mis moodustab ümber vanalinna ohutu kergliiklustee.

Teine oluline eelis on see, et mida väiksem on linnaosas autoliiklus, seda kiiremini ja mugavamalt toimib ühistranspordiühendus. Kui ühistransport viib sihtkohta kiiremini kui auto, muutub see piirkonna elanike seas esimeseks eelistuseks.

Kalamaja südamesse kerkiv Volta kvartal on samuti seadnud eesmärgiks luua linnaruumi jalakäija- ning ratturikeskne elukeskkond: kogu kvartali parkimine on viidud maa alla ning kvartali vaiksed ja turvalised tänavad on mõeldud kasutamiseks eelkõige jalakäijatele ja kergliiklejatele. Kvartali asukoht võimaldab kõik olulisemad käigud teha jala, ratta või ühistranspordiga, sest kõik eluks ja tööks vajalik jääb 10-15 minuti kaugusele.

Kvartali tänavad on vaiksed ja autovabad.

Jalgsi või rattaga

Suur osa Põhja-Tallinna elanikkonnast liikleb aga juba täna iga päev jalgsi, rattaga või mõne muu kergliiklusvahendiga. Kalamajast kesklinna jõuab otse mööda Kalaranna teed vaid 5-10 minutiga ning Koplist Balti jaama samuti maksimaalselt 10 minutiga.

Selleks, et ratturitel ja jalakäijatel oleks tulevikus veelgi mugavam, on linnal kavas jupi haaval piirkonna teedevõrgustik üle vaadata. Esimesena võetakse ette Telliskivi Rimi kõrvalt algav teelõik, mis toimib praegu veel parklana, ent tulevikus saab sellest Kass Arturi promenaad, mis on mõeldud just jalakäijatele ning kergliiklejatele. Promenaad kulgeb trammiteega paralleelselt Malmi tänavast Graniidi tänavani ning sinna on plaanis rajada haljastus, pingid, kiiged, rattaparklad, erinevad müügiletid, avalik joogikraan ning galerii. Autod tohivad promenaadi kõrval sõita kiirusel 20 kilomeetrit tunnis.

Teine oluline projekt on Vana-Kalamaja tänav, mis loob otseühenduse Kalamaja asumi ja vanalinna vahel, vähendades piirkonnas autoliiklust ning muutes linnatänavad meeldivamaks paigaks jalakäijatele ja ratturitele. Rahulikule ja vaiksele peatänavale on plaanis rajada erinevaid kohvikuid ning poekesi. Vana-Kalamaja tänava ümberehitus algas sel suvel ning valmib 2023. aastas augustiks.

Uus rongiliin?

Lisaks olemasoleva teedevõrgustikku parandamisele, on linnal kavas ka paar põnevamat ideed. 2006. aastal paika pandud ning 2038. aastani ulatuv Tallinna üldplaneering näeb ette nii rattateede kui trammivõrgu arendamist ja laiendamist. Kaalumisel on tuua trammid näiteks Paljassaarde või Stroomi randa välja. Planeeringus on välja pakutud ka teine, elanikkonna seas väga populaarne variant, milleks on rongiliikluse taastamine Põhja-Tallinnas.

Põhja-Tallinn on endine tööstusrajoon, kuhu rajati möödunud sajandi kaubaveoks hulganisti raudteeharusid, mis ühendasid omavahel Kopli poolsaare tipu, Paljassaare, Volta, Krullli, telliskivi ja Skoone bastioni alad. Täna on plaanis raudteeharudest säilitada vaid Kopli poolsaare tippu ulatuv tee ning planeering pakub välja võimaluse ühendada olemasolev raudtee kesklinna ning Ülemiste piirkonnaga.

Ühistransport on juba täna mitmel pool autoliiklusest kiirem, kuid rongiühendus Põhja-Tallinna ja Ülemiste vahel ületaks kiiruse poolest nii trammid kui bussid. Rongiühendus kärbiks oluliselt Põhja-Tallinna liikluskoormust ning vähendaks vajadust isikliku auto järele, muutes nii linnaruumi rahulikumaks ja turvalisemaks.

Volta kvartali arengul saad silma peal hoida Volta kodulehel.