Ajal, mil maailm pürgib järjest rohelisema ja säästlikuma eluviisi suunas, muutuvad energiatõhusamaks ka linnaruumi arendus ja hoonete ehitamine.
Endoveri arendusdirektor Uku Tint ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi What If asutaja Juhan Kangilaski räägivad lähemalt, millised innovatiivsed lahendused muudavad uusarenduse säästlikumaks kui kunagi varem ning milliseid parameetreid uut kodu valides jälgida, et kütte- ja elektriarved oleksid võimalikult mõistlikud.
Mida tähendab energiasäästlik arendus?
Säästliku arenduse lähtepunktiks on arhitektuursed valikud: väikese kulu ja jalajäljega hoone projekteerimiseks on vajalik kompaktne kuju. “Energiatõhus arendus eeldab uue hoone iga ruutsentimeetri tarka planeerimist,” rõhutas Kangilaski. “Põhjalikult läbi mõeldud arenduses ei projekteerita näiteks ebaproportsionaalselt suuri koridore või üldpindu, mille kütmine ja valgustus tuleb hiljem elanikel kinni maksta.”
Energiatõhususe tagamiseks kasutatakse ka erinevad passiivsed lahendusi, mis võimaldavad vältida üleliigset energia kasutamist talviti küttes või suviti jahutades. “Hea näide on rõdud, mis varjestavad suvel kõige kuumema lõunapäikese ja vähendavad nii jahutamise vajadust,” rääkis Kangilaski. “Teine ennast väga hästi tõestanud lahendus on suurema g-faktoriga klaasid, mis vähendavad siseruumidesse jõudvat soojuskoormust.”
Inseneeria ja arhitektuuri kokkupuutepunkt
Uku Tindi sõnul on energiatõhusate arendusprojektide valmimisel järjest suurema kaaluga roll tehnosüsteemide inseneridel, leidmaks kõige säästlikumad seadmed, sobivaim küttelahendus ning erinevate süsteemide omavaheline sünergia. Koostöös inseneridega valitakse välja soojapidavad välispiirete lahendused ning üha suurem roll on ka õhkupidavatel sõlmedel ning akende kinnituste teipimisel. “Erinevatest lahendustest väärivad mainimist näiteks soojustagastusega ventilatsiooniseadmed, tõhusa kaugkütte ja nutikalt juhitud säästliku LED-valgustuse, “ arutles Tint. “Kõik see tagab tulevastele elanikele võimalikult mõistlikud energiakulud.”
Võimalike lahenduste valik sõltub suurest hoone asukohast, kinnistu omadustest ning planeeringu võimalustest. “Sõltuvalt piirkonnast, saab väiksemate hoonete puhul kaaluda ka maasoojuse baasil kütmist ja jahutamist või kaugküttega sarnasel põhimõttel toimiva kaugjahutuse kasutamist,” selgitas Tint ning lisas, et uutes ärihoonetes ongi see juba muutumas suure energiakuluga külmaseadmete kõrval üha populaarsemaks alternatiiviks.
Paras pähkel arendajale ja ehitajale
Selleks, et tulevikus valmiksid kõik uued hooned energiasäästlikel põhimõtetel, on aga tarvis piisaval hulgal tippspetsialiste ja projekteerijaid, keda praegu turul napib. Uued materjalid ja tehnoloogilised lahendused eeldavad uusi teadmisi ja noorte arhitektide ja inseneride pealekasvu, kuid täna on ehitussektor tervikuna Kangilaski sõnul noorte seas üha vähem populaarne valik.
Teine väljakutse on järjest kasvavate meeskondade koostöö korraldamine ja juhtimine. Valdkonna tootlikkuse suurendamiseks on tarvis tugevat juhtimissüsteemi, mis haldaks edukalt ära kõik kaootilisemad protsessid ja uuendused.
