VOLTA BLOGI | Põhja-Tallinna megaarendust vedav Robert Laud jõulusoovist linnale: see on ainus viis, kuidas lahendada autostumise probleemi

Kalamaja südames asuva ajaloolise Volta tehase territooriumile kerkib lähiaastatel 29 hoonest koosnev kvartal, mis moodustab Põhja-Tallinnas omaette mikrolinna, kus kõik eluks vajalik on käe- ja jala-ulatuses olemas. Suurarenduse taga on kinnisvaraarendaja Endover, mille juht Robert Laud rääkis Geeniusele lähemalt, kuidas neil läheb ja kuhu maale Volta arendusega praeguseks jõutud on.

Mis siis kinnisvaraturul praegu toimub? Kas arendajatel oli hea aasta?

Ühest küljest oli meil väga huvitav aasta, sest sellesarnast pole varem kindlasti olnud. Aasta algas minoorsetes toonides ja ega me keegi tegelikult teadnud, milliseks see kujuneb. Võimalus, et majandus taastub, oli täiesti olemas, aga tulevikku ennustada oli raske. Mida aeg edasi, seda selgemaks sai, et nõudlus on kõigest hoolimata endiselt väga tugev. Kõige raskemalt said pihta ikkagi turism ja meelelahutus, mille hõivatuse määr on kogu pildis siiski väike ja ülejäänud majandus nautis üsna head minekut.

Esimesed märgid nõudluse taastumisest ilmutasid end juba kevadel, aga kõige aktiivsem aeg oli kinnisvaraturul sügis. Täna oleme jõudnud omadega juba detsembrisse ning novembris püstitati kinnisvaraturul tehingute arvu rekord. See on muidugi ka indikaator hinnasuunale, mis liigub praegu ülespoole. Osalt on hinnatõusu taga järjest kasvav nõudlus, mis on tingitud sellest, et inimesed tunnevad ennast rahaliselt küllaltki kindlalt. Teisalt mõjutab hindu ka ehituse sisendhindade tugev kasv ja turu palgasurve, mis kergitab omakorda ehitustööde hindu.

Ostujõu püsimine hinnatõusust hoolimata on väga hea märk, aga seda, millisel tasemel Eesti inimene tulevikus kinnisvara osta suudab, ei saa täna veel päris täpselt ennustada.

Mis seis Volta kvartaliga praegu on?

Volta kvartal on väga suure mahuga projekt, mida tuleb ellu viia etapiviisiliselt. Lisaks elu- ja äripindadele on kvartalisse planeeritud hulganisti vaba aja veetmise võimalusi, esmatarbepoed, toidutänav ja erinevad elustiilipoed. Mõtleme ka võimalusele rajada piirkonna elanikele erameditsiini näol ka kodu lähedal asuv arstiabi ning kvartalisse on planeeritud ka lasteaed.

Praegu oleme omadega kenasti graafikus ja sel aastal alustatud elupindade etapp valmib järgmise aasta lõpuks nagu lubatud. Viirus ehitustöid platsil mõjutanud ei ole. Samal ajal on juba projekteerimisel järgmised etapid, mille ehituse algus on planeeritud järgmisse aastasse.

Elupindade müük kulgeb jõudsalt, aga eks meil ole ka väga hea valik, mis kõnetab kõiki erinevaid kliendigruppe. Volta Galerii Loftide ja Residentside hulgas on väiksemaid kahetoalisi, aga ka viie-kuue-toalisi oma isikliku hoovialaga townhouse-tüüpi kortereid. Eks hinnad on samuti seinast seina, aga odavamad elupinnad algavad 3700 eurost ruutmeetri kohta.

Julgen väita, et sellisel kujul ridamaja tüüpi elupindu Tallinna südalinna lähedases tiheasustuspiirkonnas mujal ei eksisteeri. Igas segmendis on huvi suur: kaevame praegu alles vundamendi auke, aga mitukümmend protsenti elupindadest on juba müüdud.

Volta Galerii Loftid
Volta Residentsid

Kuidas mõjutab Volta kvartal Põhja-Tallinnat kui tervikut?

Põhja-Tallinna arendustegevust tulekski vaadata laiemalt: Noblessner, Krulli, Arsenali ja Volta kvartalid moodustavad kokku loogilise terviku. Müügi poolest on arendajad tõepoolest konkurendid, aga linnakodaniku seisukohast on olulisem ikkagi see, et kvartalid omavahel hästi kokku sobiksid ja üksteist täiendaksid. Kvartalid ei tohiks kapselduda, vaid peaksid toimima avatud linnaruumina ja seda saab teha vaid siis, kui linnal on olemas suurem visioon.

Arendustegevus toob tulevikus linnaossa juurde üle 10 000 inimese, kellele tuleb tagada kodu lähedal kõik eluks vajalikud teenused. Volta kvartali üks eesmärk ongi n-ö 15-minuti linna kontseptsioon: töö, kodu, meelelahutus ja vajalikud teenused võiksid jääda jalutuskäigu kaugusele. See annab inimestele võimaluse eelistada autode kõrval jalgratast või jalgsi käimist, mis vähendaks Kalamajas ummikuid ja autostumise probleemi laiemalt.

Kui linnaosa areneb, võidavad sellest ikkagi kõik linnaosa inimesed, mitte ainult Kvartali elanikud. Noblessner avas kohalikele korda tehtud mereääre, söögikohad ja muuseumid ja meie toome omalt poolt juurde elupinnad, toitlustuse ja vaba aja veetmise võimalused. Juurde tuleb ka äripindu, millest võiks tulevikus kujuneda firmade peakontorid või arenduskeskused.

Volta Kvartal

Kui arendaja loob elu- ja äripinnad, vaba aja veetmise võimalused ja poed, siis kas ja kuidas võiks panustada linn?

Esimene asi on muidugi rööbastranspordi arendamine, mis on minu arusaamist pidi prioriteedi ja tahtmise küsimus. Ühistranspordi laiendamine on ainus viis, kuidas lahendada autostumise probleemi. Seda saab rajada ikka ainult linn ja mitte arendaja, aga praegu sellist initsiatiivi linna poolt tulnud ei ole.

Teine sama oluline osa on koolide lasteaedade rajamine. Kõige rohkem tuleb peredel oma elukeskkonnast kaugemale sõita just koolide, huviringide ja lasteaedade tõttu. Kui arendustegevus toob linnaossa juurde 10 000 inimest, siis on tegelikult linnal juba täna selge, milline on tulevikus koolikohtade vajadus. Sellega võiks tegeleda ennetavalt, et mitte avastada viis aastat hiljem, et elanikke on äkitselt väga palju ja koole vähe. Meie arendajana rajame ühe lasteaia kvartalisse ka omalt poolt.

Räägime linnaosast kui tervikust, aga kuidas on lood tervikliku Tallinnaga?

Linn peaks koosnema pisematest tõmbekeskustest, et vähendada 15 minuti linna vastandit ehk valglinnastumist. Kui inimesed kolivad linnast välja, aga peavad iga hommik autoga Tallinna kesklinna tööle ja hiljem koju sõitma, tekivad ummikud ja lõpuks ei mahu autod olemasolevatele teedele lihtsalt ära. Pendelrändega kaasnev ajakulu ja keskkonnakahju on veel omaette teemad.

Praegu on Tallinna lähiümbruse elanikkond nii palju kasvanud, et mitmed vallad ei lubagi enam uusi elumaju arendada, sest kohaliku infrastruktuuri ja koolidega ei tulda toime. Linn peab tegema lähivaldadega rohkem koostööd, et kõik saaks oma tegemised tehtud elukoha lähedal. Sellist kontseptsiooni on aga raske arendada, kui planeerida ja ehitada üksikute hoonete kaupa. Selleks on linnal vaja n-ö “Suur-Tallinna” ideed.

Selle poolest on Põhja-Tallinn piirkonnana hea, sest siin on vanad tööstusalad, mida saabki terviklikult planeerida ja Endover on valmis siinses arendustegevuses kaasa lööma ka Voltast väljaspool.

 

Volta kvartali arengul saad silma peal hoida:

www.endover.ee/volta/