VOLTA BLOGI | Arhitekt Juhan Kangilaski: Põhja-Tallinna autostumise probleemile on lihtsamaid lahendusi kui Kalamaja alla tunneli kaevamine - Endover

VOLTA BLOGI | Arhitekt Juhan Kangilaski: Põhja-Tallinna autostumise probleemile on lihtsamaid lahendusi kui Kalamaja alla tunneli kaevamine

Põhja-Tallinn on üks Tallinna kõige kiiremini kasvavaid linnaosi, kuhu oodatakse lähiaastatel juurde tuhandeid elanikke. Ainuüksi Volta kvartalis elab ja töötab arendaja plaani järgi 2025. aastaks umbes 3000 inimest ja hulk ärisid. Arhitekt ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski rääkis lähemalt sellest, millega tuleb arvestada täiesti uue elukeskkonna loomisel ning mida kujutab endast inimkeskne linnaruum.

Arendaja peab nägema suuremat pilti

Pikk mereäär, rohealad ja omanäolised vanad tööstusrajoonid teevad Põhja-Tallinnast ühe kõige mõnusama ja mitmekülgsema elukeskkonna. Mis peamine – siin on ruumi ehitada ja luua ilma, et tekiks suurematele tööstusrajoonidele või päris kesklinnale iseloomulik ruumipuudus. Elanikud ootavad linnaruumi kujundamisel terviklikku lähenemist ehk seda, et linn ja arendaja teeksid omavahel tihedalt koostööd.

Kangilaski sõnul on ühe hoone kaupa arendamine ja ehitamine kulukas ja mõttetu, sest see ei vasta enam ammu linnaelaniku ootustele ega vajadustele. “Praegu on näha, et kliendid soovivad kvaliteetset elukeskkonda, mitte ainult kvaliteetset hoonet,” selgitas Kangilaski. “Arendustöö on koondumas suuremate tegijate kätte, kellel on nii kogemust kui finantsvõimekust luua suurem pilt ehk terviklik lahendus.”

Põhja-Tallinn oma ruumi ja rohealadega on Kangilaski sõnul terviklikuks arendustööks ideaalne. Üks oluline eesmärk ongi rohealade säilitamine ja juurde loomine – näiteks on Volta kvartali südamesse plaanis rajada uus park, kus on rohkelt haljastus ja ka funktsionaalset ajaveetmise võimalust erinevatele vanuserühmadele.

Teine väljakutse on infrastruktuur. “Põhja-Tallinna potentsiaal on suur, sest see koosneb suurematest tükkidest, ülejäänud linn on aga rohkem fragmenteeritud,” rääkis Kangilaski. “Siin on arendajal ruumi ehitada paari-kolme hoone asemel terve minilinn ja küsimus on lihtsalt selles, kuidas see ülejäänud tükkidega siduda.”

Uue infrastruktuuri arendamiseks oodatakse appi linnavalitsust, mis peaks hoolitsema ühistranspordi ja uute tänavavõrkude loomise eest.

Kas 3000 uut elanikku tähendab 3000 uut autot?

Elanikkonna kasv toob linna autosid muudkui juurde, mis ähvardab luua olukorra, kus autod ei mahu enam linna ega teedele lihtsalt ära. Tänavaid autode tarbeks laiendada ei saa, sest siis jõuab üsna kiirelt kätte hetk, mil ka uued teed jäävad järjest kerkiva autode arvu tõttu kitsaks. Ka selle probleemiga peaks tegelema linn, arendaja saab aga omalt poolt luua elanikele sellised tingimused, et autot ei ole oma igapäevaseks liiklemiseks ilmtingimata tarvis.

Kangilaski sõnul on on Volta kvartali arenduse aluseks 15-minuti linna põhimõte, mis tähendab seda, et inimesel on kõik eluks vajalik 10-15 minuti kaugusel olemas ja seda jalgsi, mitte autoga. “Kui me ei ehita Kalamaja alla maailma kõige kallimat tunnelit või ei hakka maju eest lammutama, ei saa me jääda lootma ainult autodele,” naljatas Kangilaski. “Linnaplaneerimise seisukohast on üks lahendus see, et kvartal ise soodustab jalgsi või rattaga liiklemist. Kui inimesed saavad kiiremini ja mugavamalt oma käigud tehtud jala või rattaga, siis väheneb ka autode kasutamine.”

Kui me ei ehita Kalamaja alla maailma kõige kallimat tunnelit või ei hakka maju eest lammutama, ei saa me jääda lootma ainult autodele

Juhan Kangilaski, Arhitekt ja linnaplaneerija

Teine aspekt on Volta kvartali asukoht ja teedevõrgustik kvartalisse sisse ja sealt välja. Kesklinnas ei ole autoga liiklemine sugugi kiirem ega mugavam kui ühistransport või jalgratas, sest omaette väljakutseks on parkimine ja tipptundide ummikud, millest nii mõnigi ulatub Kalamaja piirile välja. “Ligipääs kvartalisse, aga ka tervesse linnaossa peab olema võimalikult mugav ja kiire, sest Kalamaja asub ju kesklinna vahetus läheduses ja autot ei ole selliste distantside puhul tarvis,” rääkis Kangilaski. “Linn võiks omalt poolt arendada trammitee piki Kalaranna tänavat või avada Põhja-Tallinnas rongiliini, mis ühendaks mitte ainult Volta, vaid ka Krulli ja Paljassaare muu linnaga ära.”

Volta kvartalis viiakse kogu parkimine maa alla ja linnaruum ning kvartalisse rajatavad tänavad on mõeldud eelkõige jalakäijatele ja ratturitele. Samuti on arvestatud rendiautode vajadusega ehk kvartali ümbrusesse tuleb tõenäoliselt mitu Bolt drive’i parklat.

Volta kvartali arengul saad silma peal hoida Volta kodulehel.