Kvartali tervikmaht on 142 000 m2 ja nii ulatuslik pindala võimaldab meil luua tervikliku 5 minuti linna kontseptsioonist lähtuva linnaku, mis ühes Krulli ja Noblessneriga moodustavad piirkonna, kus kõik tööks ja eluks vajalik jääb lühikese jalutuskäigu kaugusele.
Piirkonna areng on olnud meeletu. Mis on Põhja-Tallinna võlu arendaja silmis?
Linnaosana on Põhja-Tallinna suurimaks rikkuseks endised tööstuslinnakud ja ajaloolised hooned, mis on andnud arendajatele unikaalse võimaluse taastada arhitektuurilise ja ajaloolise väärtusega hooneid ja mitte piirduda uusarendusega. Tänu sellele on Põhja-Tallinna arendused hinge ja ajalooga, mis on omaette väärtus nii elanike kui äride jaoks.
Näiteks ulatub Volta kvartali ajalugu pea 120 aasta tagusesse aega, mil valmisid esimesed tehasehooned, kus valmistati kokku 10 miljonit elektrimootorit ning anti valgus Tallinna linnale. Kvartali looga saavad linnaelanikud suhestuda ka täna just tänu sellele, et endiste tehasehoonete rekonstrueerimisel säilitatakse ajalooline arhitektuur ja isikupära. Pärandit kannavad tegelikult edasi ka kvartali energiasäästlikud uusehitised, mille disain on inspireeritud kvartalile iseloomulikust tööstusarhitektuurist ning Volta legendaarsest vahvlimasinast.
Laiemas kontekstis sobitub Volta oma olemuselt ka Põhja-Tallinnale omase rohelise mõttelaadiga. Vanade hoonete ellu äratamine on märksa keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum kui nullist uute hoonete rajamine. Oluline on luua linnaruumi väärtust, mis püsib arhitektuuriliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalsuselt relevantne ka järgmised 10-20 aastat. Siinkohal on Endover kindlasti teerajaja rollis.
Ajaloolise tähtsusega hooneid ja endiseid tööstusalasid leidub linnaosas veel, mitu neist on juba praegu läbimas põhjalikku uuenduskuuri ning mitu projekti on alles kavandamisel. Põnev ajalugu ja arhitektuur on kindlasti ka üks peamisi põhjuseid, miks liigub linna keskus järjest rohkem just Kalamaja ja Kopli poolsaare suunas.
Kas midagi põnevat on kuulda olnud ka Põhja-Tallinna tulevikuplaanide kohta?
Tulevikus ärkab ellu ka Kopli poolsaare tipp ja Paljassaarde kavandatud Hundipea arendus, mis loob mööda mereäärt otseühenduse Paljassaare ja Noblessneri vahele ja avab elanikele terves ulatuses mereääre. Hiljuti algas Põhja-Tallinnas ka uue Loodusmaja ehitus, kuhu kolib tulevikus Eesti Loodusmuuseum ja Paljassaares on lõppenud Läänemere suurima stuudiokompleksi ehk Tallinna uue filmilinnaku peahoone ettevalmistustööd.
Niivõrd mitmekülgne areng ja põnevad tulevikuplaanid on meelitanud kohale ka turistid. Põhja-Tallinnast on saanud lühikese ajaga üks populaarseim turismisihtkoht, kus käiakse nautimas ajaloolist arhitektuuri, isikupärast keskkonda, meelelahutust ja kultuuri ja linnaloodust.
Aga Voltas? Kas kvartalisse on oodata näiteks Põhja-Tallinna esimest kino või spaa-keskust?
Saladuskatte all võib öelda, et hiljuti saime linnalt ka ühe suure ja põneva projekti ehitusloa. Selleks on Arsenali keskuse poolne Mootori 2 suur ajalooline paekivihoone, mis pärineb aastast 1899. Selle projekti puhul palusime küsitluse näol sisendit ka elanikelt endilt, et selgitada välja, millistest teenustest tuntakse piirkonnas kõige enam puudust. Vastustest selgus, et enim oodatakse juurde kvaliteetseid restorane, kohvikuid ja mõnda head spordisaali või spaad. Ajalooliselt oli Põhja-Tallinnas tõepoolest ka päris oma kinosaal – miks mitte tuua Voltasse linnaosa esimene uus kino?
Elanike üleüldine soov on see, et igapäevasteks tegevusteks ei peaks kulutama ülemäära aega ega liiklema läbi mitme linnaosa. See aga eeldab, et kõik teenused nagu koolid, perearstikeskused, juuksurid, hobi- ja spordiklubid, kultuuriasutused ja kaubandus oleksid kodu lähedal olemas. Siin on investeerimisvõimalus ka linnal, kes saab omalt poolt piirkonda luua koole, lasteaedu või meditsiiniasutusi. Selle mõtteviisile juhib tähelepanu ka Rohetiigri ehituse teekaart.
