Kodu sisustamine ja disainitrendid

Kodu sisukalt avaraks

 

Uus kodu või senise värskendamine on sütitav ja esitab põneva väljakutse. Kuidas luua miljöö, kus on hea puhata ja mis avardab meeli? Head kogemused kuluvad marjaks ära ja neid on küllaga sisearhitekt Helen Kolksil.

Kuidas kujundada kodu ja millega see sisustada? Kui palju on palju ja kui palju on parasjagu? Helen on teinud sisekujundus projekte eraisikutele ja ettevõtetele ning loonud kinnisvara-arendaja Endover stiilsed näidiskorterid. Kui kodu kujundades on mõistlik valida pigem ajatu joon, siis näidiskorterite puhul saab kasutada trendikamaid võtteid, värve ja materjale.

Kõik need projektid on andnud sisearhitektile mitmekülgse ning jagamist väärt teadmistebuketi.

Klaussoni Kommivabrik, Endover
Klaussoni Kommivabrik, Endover

Keerukas valgus

Liiga pime või ebamugavalt hämar kodu ei ole kindlasti inspireeriv. Et muuta kodu vajaduse korral üldvalgusega valgeks, tuua kohtvalgustiga esile kunstiteos või luua disainvalgustiga õdus õhtuvalgus, on vaja juba kodu projekteerides mõelda läbi valguslahendus. Kuna tegu on üsna jääva lahendusega, siis on hea kaasata sisearhitekt, kes aitab toahaaval läbi käia sinu vajadused. Kuhu panna pistikud-lülitid, kas süvistatavad või pinnapealsed jne. Koostöö kodu omanikuga on hea valgusprojekti aluseks. Helen juhib tähelepanu suuremale kulule, kui ostad valmis elamise ja soovid seal suuremaid muudatusi teha. Ei ole niisama lihtne panna süvistatud valgusteid näiteks betoonlakke, aga kõik on võimalik. Igal juhul saab kasutada pinnapealseid lahendusi, mis on peidetud näiteks konsoolidesse, karniisidesse jms. Valgusplaani tegemine pole sisearhitekti sõnul küll loomingu-line, kuid ta eelistab alati kliendiga pistikud-lülitid läbi rääkida ja ise hoolikalt detailidele mõelda. Siis on kindel, et tulemus on hea ja otuspärane.

Vahel peavad lahendused olema ka ette mõeldes tehtud. n-ö puhtus ja silm puhkab. Näiteks kui pole kindel, milline valgusti täpselt tuleb, siis tasub jätta võimalused lahtiseks – vedada ühe juhtme asemel kaks jne. Üldiselt on keerukadki olukorrad lahendatavad, näiteks on sageli abiks valge laeplaat. Lihtsam on kohe paika seada ka tehnilised valgustid, sest põhiplaneering on teada: valgustid köögisaare kohale, süvistatud valgustid, karniisivalgus jne. Uhkem rippvalgusti võib jääda hilisemaks, kui selgub, milline see täpselt tuleb. Soovitatav on panna põhivalgus ja kohtvalgustid paika peitvalgustitena ning lasta särada kodus paaril pilgupüüdjal: laes, põrandal, seinal vms. Eraldi märgib Helen ära elamise, kus lae kõrgus oli 4,5 meetrit ja suurem osa nii kõrgeks ka jäi. Loftitüüpi korteris tuleb valgusti valikule rohkem tähelepanu pöörata, et valgus ikka alla välja jõuaks.

Väiksemad sisustuselemendid loovad mõnusalt koduse meeleolu. Lilled vaasis, pleed siin või seal, reisimeenete riiul, küünlad... Ühe hea lahendusena pakub Helen välja idee panna diivani taha kitsam konsoollaud – sinna peale saab sättida vaasid, mõned raamatud, küünlad jne. Avatud planeeringuga ruumis on diivan niimoodi ka tagantpoolt pilgule kenam vaadata ja aksessuaarid kindlas kohas.

,

Mööbli proportsioonid paika

Ükski kodu pole mööblita – mõnes on seda rohkem, mõnes vähem. Igal juhul soovitab Helen mööbli proportsioonidest rääkides ruumid läbi joonistada või kasutada mõnda lihtsamat ruumikujundusprogrammi, mis on internetis saadaval. Kui panna mööbliesemed õigete mõõtudega plaanile, näeb kitsaskohad ära. Võib selguda, et mööblisalongis pilku püüdnud kapp ei mahugi üldse tuppa ja ese tuleb lasta eritellimusena teha.
Helen viitab, et on tulnud ette olukordi, kus mõne arenduse kodulehel ei ole kuulutuse planeering õiges mõõtkavas. Pildi järgi mahub elutuppa kolmekohaline diivan, aga päriselus vaid kahekohaline. Alati tasub üle kontrollida. Pildid võivad olla petlikud ja ostjal tekib teistsugune ootus. Seetõttu eelistab Helen eritellimusmööblit – see valmib õiges mõõdus ja sobib valatult. Hea nipp, kuidas veel ostmata asjad oma koju ära mahutada, on märkida teibiga proportsioonid maha. Nii näed, kui palju võiks olla ruumi diivani ja laua vahel, akna ja köögilaua vahel jne.

Volta Loftid, Endover

Valgeimast valgeim või värvikamast värvikam?

Helenit teatakse kui suurt valge austajat. Talle meeldivad murtud toonid, sellised hallisegused ja kahvatumad. Erksama tooni saab mõne kriipsuna sisse tuua. See ei väsita. Näidiskorterite puhul on lihtsam – seal võibki katsetada erksate toonidega. See on lahe ja inspireeriv, aga koju soovitab ta siiski mahedamat lahendust. Valgega saab palju probleeme lahendada. Kui näiteks laekarbid, eendid või muud elemendid värvida mingit tooni, siis võib see neid häirivalt võimendada. Valge on väga turvaline valik, et ühendada ja siluda erinevaid pindu. See ei tähenda, et värve ei tohiks üldse kasutada. Värve saab edukalt sisse tuua tekstiilide ja kunstiga, aksessuaaridega. Kogu elamises läbivalt mõnd aktsentvärvi kasutada on väga efektne: ühes toas näiteks ühes seinas, teises sobivas värvigammas tapeedina jne. Teatud ühtsus seob kogu pildi tervikuks. Kui pole oskust intensiivseid värve väga teadlikult ja oskuslikult kasutada, tasub jääda võimalikult neutraalsete toonide juurde. Hea nipp on sisearhitekti sõnul teha kolm-neli joonist – nii selgub, mis kõige enam kõnetab.

Koostöö on kõige alus

Helen meenutab üht toredat peret, kus olid soovid üsna kindlalt paigas, muuseas tahtsid lapsed oma tuppa musta seina ja lage. See tunduski lahe idee ja Heleni soov ei olnud neid ümber veenda, kuid kui sellest kogu aeg räägiti – must lagi ja mustad seinad –, siis jõudis klient ise arusaamisele, et see oleks ilmselt ikka liiast. Musta sai kokkuvõttes tuppa tunduvalt vähem. Kõik olid rahul. Veel toob ta näite kaksikutest tüdrukutest, kes mõlemad oma toa kujundamisel sõna sekka ütlesid. Üks soovis roosat ja teine kollast tuba. Räägiti vanematega läbi ja soove sai arvestatud nii, et tulemus oleks maitsekas. Seega ei tulnud tuppa erkroosa, vaid mahe nude-toon, kollased olid lõpuks kardinad ja veel mõned elemendid. Värvivalikul tuleb hoolega läbi mõelda, milline toon kõige parem on, on ju igal värvil sadu varjundeid. Mis meeldib ühele, ei pruugi meeldida teisele. Samuti peab valitud toon sobima teiste elamises olevate toonidega.

47B Loftid, Endover
Volta Loftid, Endover

Unistuste garderoob

Kui vähegi võimalik, tasub ehitada koju avar garderoob ja esikukapp. Need võiks jällegi paberile visandada, siis saab pildi, kuidas ruumi kõige paremini ära kasutada. Esikukappidele soovitab Helen traditsioonilisi hingedel uksi või voldikuksi. Lükanduks on küll praktiline, kui näiteks ruum on kitsas, kuid visuaalselt ei jää see nii puhas. Paratamatult tekib sinna mingi aste. Kui ruumi on rohkem, on ka võimalusi enam. Ukse taha saab mahutada tervikliku lahenduse, kuhu mahub ka polsterdatud seljatoega istumiskoht. Nii muudad suure kapipinna seestpoolt huvitavamaks, aga kapiuksi sulgedes jääb puhas pind. Peegel vali nii suur, kui saab. Taas soovitab Helen kõik õigetes mõõtudes läbi joonistada, siis on ka endal lihtsam aru saada, kuidas see kõik välja nägema hakkab.

Volta Loftide fuajee, Endover

Riiulid-kapid – avatud või suletud

On teada, et sisearhitektid eelistavad kinniseid kappe. Esiteks on see hügieenilisem – tolmu koguneb vähem –, teiseks ei hakka riiulitele kuhjuma ebavajalikku. Helengi hindab suletud kappe-riiuleid. Need jätavad ka visuaalselt puhtama mulje. Avatud riiulile või klaasiga vitriinkappi võib panna kaunid disaini-, kunsti- ja hobiraamatud, reisilt kaasa toodud mälestusesemed, fotod vms, maitsekalt ja parajas koguses. Neid saab ka aegajalt vahetada – mõned kappi, teised jälle välja tõsta. Nii on ka endal vaheldusrikkam.

Nutikad nurgad Sopid ja pimedad nurgatagused on peaaegu igas kodus, kuid neid pole väga keeruline peita. Sisearhitekti sõnul võib teha sinna riiulid, vahel annab see toale värskust juurde. Lastetoas paiguta sinna mänguasjad, elutoas raamatud – koridoris kasuta kitsas nišš ära panipaigaks jne. Või tee peitekapp, kuhu saab vajaliku ära panna, uksed ette ja häirivad nurgad jäävadki peitu.

,
Lõokese Ringmaja, Endover
Klaussoni Kommivabrik, Endover

Uue kodu esimesed valikud

Ideaalis läheme poodi ja ostame kõik vajaliku korraga ära. Tihti pole see võimalik ega ka vajalik, sest kodu kasvab koos sinuga. Helen nimetab elementaarsed asjad: köögi- ja vannitoa sisustus, diivan, voodid. Nendeta üldiselt ei saa, kõike muud võib tasapisi soetada. Mõtle välja, millele rohkem panustada. Disainigurmaan ilmselt ei malda väga kaua pilkupüüdvat laevalgustit oodata ja on nõus selle kiiremini hankima. Neutraalne ja tagasihoidlik vaip, mis plaanis põrandale laotada, võib ju oodata… Kuigi Helen on ise suur vaibafänn. Ta leiab, et kui suur vaip maha panna, siis ongi juba pool tuba täidetud. Disaineri loodud esemed on üldiselt kallimad. Helen soovitab koguda raha ja osta ikkagi see, mida hing ihaldab. Ei tasu leppida ajutise lahenduse või keskpärasega. Samuti saab ise ehitada, kombineerida kvaliteetset, kuid soodsamat mööblit kallimaga jne. Kui fooniks on kvaliteetne ja neutraalne, kuid hinnalt taskukohane mööbel, siis on see väga hea lahendus – kui panna sellisesse ruumi näiteks üks kallim ese, näiteks disaineri loodud valgusti või tugitool, siis sellest piisabki. Seal on see, mis sind inspireerib – killuke disaini –, ja see, mis loob turvatunde – rahulik foon.

 

 

TEKST: IRMELI KARJA | FOTOD: TÕNU TUNNEL JA ENDOVER