Kes aga olid need kolm suurt disainiklassikut, kelle surematu looming saadab meid tänapäevalgi?
Nii Aalto, Jacobseni kui ka Pantoni töid iseloomustavad funktsionalistlik esteetika, modernsed vormid ning innovaatiline materjalikasutus. Pantoni loomingu kõrgaeg jäi looduslähedust ja naturaalseid materjale eelistanud Aalto ja Jacobseni omadest veidi hilisemasse perioodi, eristudes pigem julgema ja futuristlikuma lähenemise poolest.
Alvar Aalto (1898 – 1976)
Soome arhitekt, disainer, maalikunstnik, linnaplaneerija ja akadeemik. Ta oli üks Skandinaavia modernse arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ning hoonete, mööbli ja valgustite kõrval on tuntud ka tema klaasikunst, mida ta harrastas koos abikaasa Ainoga. Aalto on projekteerinud rida kuulsaid hooneid, sealhulgas ka kirikuid, haiglaid, haridus- ja kultuurikomplekse. 1930. aastate lõpus sai ta kuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja New Yorgi maailmanäitustel. Tema töid mõjutasid nii Soome loodus kui ka poliitilised küsimused – ta uskus, et hooned mõjutavad oluliselt ühiskonda. Aalto loomingu põhisuunaks oli funktsionalism, kasutades orgaanilisi vorme ja materjale, peamiselt puitu. Tema projekteeritud ehitised sulanduvad sageli looduslikku keskkonda, kus interjööri ja eksterjööri üleminek on sujuv ja loomulik, märkamata, kus lõpeb üks ja algab teine. Aalto tegi koostööd ka kuulsate USA disainerite Charles ja Ray Eames’iga, eksperimenteerides vineermaterjalidest tehtud vormidega.
Arne Jacobsen (1902-1971)
Taani arhitekt ja disainer, kelle arhitektuutilist loomingut iseloomustas samuti funktsionalism, kuid peamiselt on ta tuntud oma ikooniliste toolide poolest. Jacobseni kuulsad toolid “Muna” (“The Egg”) ja “Luik” (“The Swan”) on loodud 1950ndate keskel Kopenhaageni SAS Royal hotelli jaoks, mis tänaseks on aga saavutanud kultusliku staatuse ning mida leidub erinevates variatsioonides üle maailma. 1951. aastal loodud tool “Sipelgas” (“The Ant”) on vähemalt Taanis olnud juba pikemat aega suisa laiatarbekaup – neid toole leidub nii kodudes, kohvikutes, lasteaedades, kliiniku ooteruumides kui mujalgi. Enamus Jacobseni mööblist on valminud koostöös tootja Fritz Hanseniga ja valgustid Louis Poulseniga. Tema suureks inspiratsiooniallikaks oli kuulus USA disainerite duo Charles ja Ray Eames, samuti Ernesto Rogers. Jacobseni arhitektuuriteostest on tuntuim aga valge funktsionalistlik Bellavista korrusmajade piirkond Klampenborgis, mis asub Kopenhaagenist veidi põhja pool; Glostrupi raekoda, Toms’i šokolaaditehas Ballerupis, SAS Royal Hotel Kopengaagenis ja St. Catherine’s College Oxfordis, Inglismaal.
Verner Panton (1926 – 1998)
Üks kuulsamaid 20. sajandi Taani päritoluga sisearhitekte ja mööblidisainereid, kelle loomingut iseloomustavad innovaatilised ja futuristlikud vormid ning erinevad materjalikatsetused. Eriti armastas ta plastikut ning seda erksas ja ekstootilises värvigammas. Pantoni stiil oli “väga 60ndad”, mis saavutas erilise populaarsuse aga alles 2000ndate alguses. Oma loomingutee alguses oli Panton ka Arne Jacobseni õpilane, praktiseerides tema käe all arhitektuuri valdkonnas. Pantoni toolide disainid olid tema eluajal üsna ebakonventsionaalsed, sageli ilma tavapärase nelja jala ja seljatoeta. 1960. aastal disainis ta esimese ühest tükist vormitud plastikust tooli, mis kannabki nime Panton Chair. Orgaanilise S-kujuga tooli vorm on inspireeritud inimese anatoomiast – täpsemalt keelest. Panton Chair on disaineri kuulsaim tool, mida masstoodetakse Vitra alt tänini.
Lisaks nimedele on ka Klaussoni Kommivabriku korterite siseviimistlus ja – kujundus kantud skandinaavialiku disaini traditsioonidest ja kolme disaineri pärandist, esindades nende parimaid külgi – helgust, avarust, kvaliteetseid ja naturaalseid materjale ning põhjamaiselt minimalistlikku joont, mida täiendab loftidele omane kergelt industriaalne hõng, mõjudes seejuures soojalt ja kutsuvalt.
Tutvu Klaussoni Kommivabriku interjöörilahendustega SIIN