Samal päeval, kui maailmameediat täitsid pealkirjad Iraani-USA konflikti uutest arengutest, pandi Tallinnas Volta kvartalis paika uue Põhja-Tallinna maamärgi – Volta SKAI kõrghoonete duo nurgakivi.
Nurgakivi asetamisele järgnenud koosviibimisel toimunud vestluspaneelil arutasid eksperdid, mida kriisid linnaruumile ja kinnisvaraturule teevad – ja miks paigalseismine võib olla suurem risk kui tegutsemine.
Maailm keeb, aga turud on pigem rahulikud
Iraani-USA sõjaline kokkupõrge sundis Eesti analüüsimaju prognoose kiiresti ümber vaatama. SEB panga makroanalüütik Mihkel Nestor tunnistas, et on dramaatilistele pealkirjadele juba immuunseks muutunud. „Lehepealkirjade osas, mis oleksid kunagi olnud skandaalsed kehitad täna õlgu ja teed kohvinurgas nende üle nalja. Minu vererõhku need enam ei tõsta,” ütles ta.
Samas ei pea Nestor olukorda päris triviaalseks. Iraani ähvardamine ei muuda tema hinnangul Iraani juhtkonna käitumist, ent finantsturgude reaktsioon annab lootust: naftafutuurid viitavad hinna langusele alla 80 dollari barreli juba oktoobriks.
Euribori osas on Nestor skeptiline nende analüütikute suhtes, kes ennustavad Euroopa Keskpangalt sel aastal kolme intressitõusu. „See ei klapi kuidagi kokku. Kui Iraaniga seonduv niikuinii majanduskasvu aeglustab, siis intressitõstmine on täpselt samamoodi pidurdav jõud. Ma pigem usun, et välised pidurid annavad põhjuse poliitikaga gaas natukene alla võtta,” selgitas ta.
LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu näeb, et ebakindlatel aegadel on oluline hajutatus ja kohanemisvõime. Pensionifondide portfellides näiteks on suurendatud energiaettevõtete osakaalu, investeeringuid tehtud erinevatesse sektoritesse. „Praeguses olukorras ei suuda keegi täpselt ennustada, kuhu turud liiguvad – parim, mida investor teha saab, on paindlikult kohaneda,” sõnas ta.
Kinnisvaraturg on küps, mitte kriisis
Uusarenduste osakaal kodulaenudes on vähenenud, järelturg aga elavnenud. Endoveri tegevjuht Roul Tutt näeb selles mitte muret, vaid märki küpsemast ostjast. „Ostuprotsess on läinud pikemaks. Inimesed kaalutlevad, tulevad, mõõdavad, vaatavad, kust tuleb hommikupäike ja kuhu päike loojub. Keskendumine ka detailidele näitab, et turg on küpsem,” kirjeldas ta. Üldise rahutuse keskkonnas pälvivad tema sõnul ostjate usalduse need arendajad, kes mõistavad vastutust turvalise ja tervikliku elukeskkonna loomise ees. ”Enam ammu ei looda väärtust nelja seina vahele, vaid see algab arendaja ettevaatest asukohale, integratsioonile ümbritseva elu- ja töökeskkonnaga, mis haakub ka koduostja tulevikuplaanidega. Muutused ja areng nii linnaruumis kui majanduses ei sünni tühjalt kohalt. See sünnib julgete otsuste kaudu.
Inimesed liiguvad sinna, kus on parem elada. Nad valivad keskkonna. Koha, kus on elu, koha, kus on lugu. Keerulistel aegadel on eriti oluline, et me läbi nende aspektide oma klientidele seeläbi ka turvatunnet loome,” märkis Tutt.
Otsustamata jätmine on suurim risk
Küsimusele, miks Endover otsustas kaksiktornide ehitamisega just praegu edasi minna, vastas Roul Tutt ilma pikema kõhkluseta. „Kõige suurem risk on otsustamata jätmine. Sa võid jäädagi ootama ja mõtlema – aga kaotatud aega, mil oled hirmu tundnud ja midagi tegemata jätnud, ei saa tagasi,” ütles ta.
Kui küsiti, mida ta praegust maailmapilti teades teistmoodi teeks, oli vastus enesekindel: „Torne vähemaks ei teeks. Kodusid vähemaks ei teeks. Kui midagi, oleks võib-olla mõned ehituselemendid varem ette ostnud – aga see on nii väike detail, et seda polnud võimalik ette näha.”
Vahur Vallistu nõustus, et investori pilguga vaadates on Põhja-Tallinna potentsiaal endiselt suur, isegi kui demograafia seab pikemas perspektiivis piire. „Siin on väga-väga palju potentsiaali. Aga lõpuks sõltub kõik sellest, mida inimesed tahavad – kuidas nad soovivad elada, kuidas sõpradega aega veeta. Need valikud kaaluvad Põhja-Tallinna arengust tingitud mõjurid omakorda üles,” märkis ta.
Tallinna uus kesklinn: kvartal kvartalilt
Arhitekt ja Riigikogu liige Yoko Alender näeb Põhja-Tallinna arengus selget telge. „Rotermann on väga kõrge potentsiaaliga, sest ta hakkab olema juba merega hästi seotud. Seesama telg – Telliskivi, Krulli, Volta, meri – kui me suudame selle ringiks teha, on see midagi erakordset,” visandas ta. Alender on proovinud Eesti Raudteed veenda uue kultuurikilomeetri rajamises Balti jaamast Krullini: „Kuna me kohe ei saa kõike teha, alustame ajutisega – paneme lihtsalt mingi raja maha, saame inimesed liikuma.”
Roul Tutt näeb kvartalite eristumist väärtusena – Volta, Noblessner, Krulli, Rotermann, Kalaranna – igaühel on oma lugu. „Mida me arendame, mida me ehitame ja kelle jaoks me teeme – seda peab iga arendaja läbi mõtlema. Ainult läbi hea ühenduse hakkavad inimesed liikuma, ja mida rohkem on kvartalite vahel sünergiat, seda suurem on huvi,” sõnas ta.
Linnavõim: järjepidevus on võti
Arhitekti ja linnaplaneerija taustaga Riigikogu liige Yoko Alender tõi välja, mida linn saaks arendajate kõrval ise ära teha, et Põhja-Tallinna potentsiaal paremini realiseeruks. „Kindlasti saaks linnavõim oluliselt rohkem kujundada ja olla tegevustes järjepidevam,” leidis ta.
Alendri hinnangul on Põhja-Tallinna üldplaneeringus arengualad küll olemas, kuid nende sisustamine jääb iga kord eraldi otsustada. „Iga arenguala kohta öeldakse: tehke ise visioon, vaadake ise, mis teha. See tähendab, et neid põhiväärtusi, mida üheskoos tahetakse, pole päris kokku lepitud,” selgitas ta. Ta rõhutas, et linnaruum vajab järjepidevust kõigis liikumisviisides – nii jalakäijale, ratturile kui autojuhile – ning et just selles on linna vastutus kõige suurem. „Tallinna linn areneb poliitiliste ümberkorralduste taustal ikka edasi,” lisas ta.
Kriis kui võimalus
Moderaator Johannes Tralla tõi paralleeli: 1970ndate naftakriis ajas V8-mootorid välja ja tõi tänavale ökonoomsemad sõidukid. Millise muutuse võib praegune kriis linnaruumi ja liikumiskultuuri tuua?
Mihkel Nestor oli ettevaatlik – pikaajalised muutused võtavad aega ja kallis kütus üksi ei sunni harjumusi muutma. „Selleks, et järske muutusi tekitada, peavad nad ikka veel rohkem ära kärpima. Kui naftahind jõuab 150–200 dollarini barrelist nagu mõned hoiatavad – siis ma arvan, et võime kõik jalgratastega liiklemist eelistama hakata,” ütles ta.
Vahur Vallistu nägi laiemat geopoliitilist nihet positiivses valguses. „Euroopa on küll aeglaselt, aga vaikselt aru saanud, et on vaja ise hakkama saada. Tahaks loota, et me ei ole sabas sörkijad, vaid suudame seda muutust ise rohkem plussi pöörata,” sõnas ta.
Kokkuvõttes jäi kõlama üks sõnum: hoolimata sellest, mis toimub kuskil maailma kriisikoldeis või linnavalitsuse koosolekutel, elab linn edasi – ja ehitab.
Vaata vestluspaneeli salvestust siit.
