Volta SKAI: arhitektid avavad kõrgustesse pürgiva loo

ARS Projekti arhitektid Ats Budell ja Rasmus Tamme.

Põhja-Tallinna mereäärsel platool on paik, kus väärikas tööstuspärand kohtub tänapäevase linnaga. Just siia kavandas ARS Projekti tiim – arhitektid Rasmus Tamme ja Ats Budell – Volta kvartali signatuuri: kõrghoone Volta SKAI dünaamilise dueti.

 

Maakri kvartal, Rocca Towers ja Kristiines asuv Torn on vaid mõned näited pealinna kõrghoonetest, mille taga seisab ARS Projekti arhitektide tiim. Täna on nende eestvedamisel valmimas hoone, mis saab väravaks kogu Volta kvartalile. „See maja on kõigist Endoveri hoonetest, mille me oleme teinud, kõige ekspressiivsem ja väljendusrikkam,“ ütleb Rasmus, lisades, et Kalaranna, Tööstuse ja Krulli tänava nurgale kerkiv maja on oma asukoha tõttu juba iseenesest nähtav ja dominantne.

Vorm, mis ei kopeeri ajalugu

Arhitektide sõnul on tegemist erakordselt huvitava kinnistuga, millele anti algselt luba ehitada kuni 15-korruseline maja. „See on väga suur võti – ühest küljest annab see palju vabadust, teisalt seab kindlad piirid,“ selgitab Ats. „Piirid on alati head, sest need sunnivad leiutama. Kui piire pole, võib ka endal olla veidi nõutu tunne.“ Kui tavaliselt valmib ARS Projektil hoonete projekteerimisel kuni kümmekond versiooni, siis Volta SKAI puhul ulatus nende arv kolmekohaliseks. „Otsisime ja katsetasime lugematul hulgal lahendusi – kord kolme, kord nelja torniga –, kuni jõudsime variandini, mis toimib kõigile kõige paremini.“

See maja on kõigist Endoveri hoonetest, mille me oleme teinud, kõige ekspressiivsem ja väljendusrikkam.

Rasmus Tamme, arhitekt

Arhitektide sõnul algab kõik küsimusest: mis on selle hoone eesmärk? „Sa võid võtta ette detailplaneeringu, joonistada seinad püsti, rõdud külge ja maja on valmis – aga selliseid maju on sadu ja sadu,“ naljatleb Rasmus. „Neil ei ole äratuntavust ega signatuuri. Märgilisel kohal tahad sa aga, et majal oleks identiteet.“ Volta SKAI puhul mängis olulist rolli ka kontekst – kogu Volta kvartal.

Volta SKAI kvartaliga harmoneeruv industriaalsus tuleb hoone mustast värvist.

Kui esmapilgul võib tunduda, et uusindustriaalne arhitektuur on trend, mida paljud viljelevad, siis tegelikult tuleneb see asjaolust, et juba Põhja-Tallinnas üksi leidub mitmeid hooneid ja kvartaleid – Krulli, Noblessner, Manufaktuur –, mis enam oma kunagist tööstuslikku eesmärki ei täida ja vajavad linnaruumis uut rolli. Ka Volta kuulub oma väärika ajalooga sellesse nimistusse. „Meie eesmärk oli luua maja, mis ei kopeeri minevikku, vaid lisab midagi uut,“ ütleb Rasmus. Nii suunatigi pilk kogu kvartalile: millised hooned seal juba on ja mida veel ei ole. Välja joonistus siht, et Volta SKAI oleks dünaamiline, sihvakas ja elava siluetiga. Kvartaliga harmoneeruv industriaalsus tuleks hoopis läbi hoone musta värvi, millele lisavad iseloomu karniisid ja pilastrid. 

Kodu silmapiiri kõrgusel

“See, et kvartali signatuurarendus tuleb kvartali nurgale, on tegelikult klassikaline võte,” tunnistab Ats. Tähtsam oli hoopis see, et just sellelt kõrgendatud pinnaselt avanevad seniolematud vaated nii vanalinna kui ka mere poole. “Püüdsime korterid tõsta nii kõrgele, kui vähegi võimalik, et saada maksimaalselt heade vaadetega kortereid.” Arhitektid ei tee saladust, et viimaste korruste lahendus, kus katuseterrassid paiknevad erinevatel kõrgustel, oli nendegi jaoks uus ja põnev väljakutse. Just sellest sündis katusemaastik, mis muudab ülemised korrused eriliselt eksklusiivseks – siin ei püüta maksimeerida vaid korterite arvu, vaid väärtustatakse vaateid ja ruumikogemust. Selle tulemusel on kõrgeid, erakordsete vaadetega katusekortereid, SKAI Villasid, küll vähem, ent need pakuvad seninägematut elamust.

Volta SKAI ülemistel korrustel asuvad eksklusiivsed SKAI Villad.

Silueti kujundamisel püüdsid arhitektid kasutada nii suuri aknaid kui võimalik ning lisada võimalikult palju nurgaaknaid. Ats täiendab, et eriline tähelepanu läks ka rõdudele: need on teadlikult tavapärasest suuremad ning valdavalt paigutatud maja nurkadesse, et pakkuda mitut vaadet, ent samas ka turvalist varju. „Sa istud nagu nurgas – turvaliselt seljataguse kaitse all, ent panoraamvaade jääb alles,“ selgitab Rasmus. “Nii tekib tunne, et oled justkui pesas, samas avanevad vaated mitmes suunas.” 

Ka kumerdatud klaasi kasutamine annab nurga pealt parema vaate ja õhulisema mulje, sest see on ühes tükis, ilma postide või murdekohtadeta. Selline lahendus teeb vormi visuaalselt pehmemaks ning oli Endoveri konkreetne soov. Tänu kõrgustesse pürgivatele lagedele ja maast laeni akendele voogab kodudesse ka külluslikult päevavalgust. „See, et nurgaaknad on nii suured, ei olnud juhuslik, vaid sihipärane otsus,“ rõhutab Ats. 

Arhitektid nõustuvad, et planeeringute mõttes sai Volta SKAI korterite valik mitmekesine ning lai, kuid nagu tavaliselt, on ka siin ülemised korrused kõige eksklusiivsemad. Samas ei tähenda see, et alumised jääksid lihtsakoeliseks – kogu maja terviklik kvaliteet peab vastama kõrgetele nõudmistele, alates fuajeest ja liftidest kuni igapäevase ruumikasutuseni. „Alla luksuse ei ole mõtet tänasel päeval teha,“ naljatleb Rasmus.

Värav kogu kvartalile

Volta SKAI eristuv tänavakorruse lahendus sündis soovist ühendada praktiline vajadus ja parem elukeskkond. Parkimiskohad on tänavalt ära viidud ning hoone 2500 m² esimene korrus avaneb vitriinakende kaudu linnaruumile maksimaalselt. „Tegime 1. korruse sellisena, et see oleks väga kontaktne ja annaks tänavaruumile palju juurde,“ kirjeldab Rasmus. 

Ats lisab, et liigendus ja arhitektuurne põnevus olid sama olulised nii hoone elanikele kui ka tänaval möödujale. Esinduslik topeltkõrgusega fuajee on siin ruumiline võti – maja toonuse ja väärtuse kandja. „Fuajee on selle maja esindusruum, ruum, mida kõik külastajad läbivad,“ rõhutab Rasmus. “Nii on just Volta SKAI tänavakorrusest kujunemas tõeline värav kogu kvartalile.” 

Volta SKAI kerkib Tööstuse, Kalaranna ja Krulli tänavate ristumiskohta.

Lisaks esteetilisele küljele on tähtis ka see, et Volta SKAI kerkib Tööstuse, Kalaranna ja Krulli tänavate ristumiskohta, kuhu Endover rajab valgusfooriga ristmiku – just sealt saab alguse kauaoodatud ühendus Tööstuse tänavalt Kopli tänavale.

Trendidest kõrgemal, ajas kestvamalt

„Me pigem üritame trende vältida,“ märgib Ats, kui küsida, kas kõrghoonete duod on praegu moodne suund. „Ühe hoone sünnilugu on väga pikk – valmimiseni võib minna kolm, viis, kuni kümme aastat ning selle ajaga võivad trendid palju muutuda. Samas jääb hoone kestma aastakümneteks või isegi sajanditeks. Kas sellisel juhul on igapäevatrendiga kaasa jooksmine kõige õigem tee? Pigem tundub ajas kestvam valida suund, mis on püsivam.“ Rasmus täiendab, et oma ajastust ei pääse keegi: „Paratamatult oled mõjutatud ümbrusest ja ajavaimust. Kui vaatad 1930ndate ja 1980ndate fotosid või praegu tehtud pilte, siis majad ise on samasugused – need olid toona moodsad ja on ka täna head. Mis on muutunud, on pigem autod majade ees.“ Arhitektuuri kohustus ongi mõelda pika perspektiiviga, ent siiski ei saa päris eirata ka hetkeesteetikat. „Näiteks must värv on praegu arhitektuuris väga trendikas,“ tunnistab Rasmus. Volta SKAI puhul kaaluti algul ka valget varianti, kuid lõpuks tundus must toon õigem – see teeb maja peenemaks, sihvakamaks ja elegantsemaks.

Trendide kõrval on üha olulisem ka funktsioonide mitmekesisus. Multikasutusega hooned – kus korterite kõrval on hoones portjeega fuajee, sportimisruumid, restoranid ja muud lisavõimalused – on Eestisse järjest enam jõudmas. „Kui läänes on tegemist vähegi esinduslikuma arendusega, siis on lisaruumid elementaarsed. Nii laienebki sinu elu kvaliteet ja võimaluste ampluaa,“ kirjeldab Rasmus. Metropolide kõrghoonetes on tavaline, et koduseinte vahelt saab liikuda samas majas asuvasse kinosaali, kus sõpradega filmi vaadata, või lapse sünnipäeva pidada eraldi peotoas. Spordisaalid, saunad ja ühisruumid loovad keskkonna, kus kodu ei piirdu enam üksnes korteriuksega. „See on hotellilaadne mugavus, kus kodu väärtus peitub kogu majas ja tema ümbruses,“ võtab Ats kokku.

Loodud homseid silmas pidades

Eestiski on tänapäeva linnainimene teadlikum ja seeläbi nõudlikum kui kunagi varem. Kui kunagi piisas majast, mis pakkus kaitset vihma ja varaste eest, siis täna on kodu palju enamat – see peegeldab maailmavaadet, elustiili ja väärtusi. „See on paras kunst tulla välja tootega, mille üle oled rahul nii ise, tellija kui ka lõpuks need inimesed, kes seal elama hakkavad,“ tunnistab Ats. 

Kui rääkida Volta SKAI erilahendustest, siis Endoveri kogemuse põhjal on hoonesse lisatud olulised uuendused. Näiteks haljastatud katusepark laste mänguväljaku ja puhkealadadega kõikidele vanusegruppidele, sissepääsud kulleritele ja teeninduspersonalile, mis suurendavad mugavust ja turvalisust, või ligipääsetavus liikumisraskustega inimestele. Kuigi seadus seda otseselt ei nõua, on hakatud juba projekteerimise faasis arvestama laiemate ukseavade, liftide ja lisaruumidega, et ka erivajadustega inimesed saaksid kõiki ruume mugavalt kasutada.

Volta SKAI hoonele on planeeritud ka haljastatud katusepark laste mänguväljaku ja puhkealadadega.

“Volta SKAI planeeringud on väga funktsionaalsed ja elukestvad,” jätkab Rasmus. “Lähtusime universaalse disaini põhimõtetest: selged liikumisteljed, barjäärivabad üleminekud, paindlikult liigendatavad tsoonid ning nutikad panipaiga- ja majapidamislahendused.” Nii sobivad need kodud ühtviisi hästi nii väikekorteriks, kasvava pere vajadusteks kui ka mitme põlvkonna kooseluks, toetades eri elukaari ja peremudeleid.

Samuti on muutunud oluliseks jalgrataste ja lapsevankrite hoiustamise võimalused – enam ei mõelda ainult autode parkimise peale. „Ratas ja auto on tänapäeval võrdselt olulised,“ rõhutab Ats, lisades, et aina enam inimesi, eriti Põhja-Tallinnas, tunneb rõõmu just rattaparklate olemasolust.

Volta SKAI puhul ei püüta maksimeerida vaid korterite arvu, vaid väärtustatakse vaateid ja ruumikogemust.

Ats Budell, arhitekt

Nii laienebki kodu mõõde korteriuksest kaugemale – kogu hoone ja terviklik kvartal on osa sinu eluruumist. Kui paari sammu kaugusel on spordisaal, saunad, kohvikud või koostöötamise ruumid, siis ei pea kõike oma nelja seina vahele mahutama. “Väiksem korter võib olla sama hea või paremgi, kui sellega kaasneb võimalus kasutada nutikalt kujundatud ühisruume,” selgitavad arhitektid. “See ongi hotellilaadne mugavus, kus elukvaliteet sünnib lisafunktsioonidest ja kogu elukeskkonna terviklikkusest.”

Suurema eesmärgi poole

„Miks me neid maju teeme? Selleks, et inimestel oleks parem elada,“ ütleb Rasmus. Vau-efekt võib kesta kümme minutit, kuid tõeline väärtus peitub igapäevases mugavuses, heades planeeringutes ja läbimõeldud ruumikasutuses. Ats lisab, et arhitektuur sünnib kümneteks aastateks – see peab ajas kestma, mitte ainult hetke trendi järgima. Kui tänased trendid viitavad väiksematele korteritele, siis õnnestunud lahenduste puhul tasakaalustavad seda just lisamugavused ja teenused, mis loovad suurema elukeskkonna.

Nii näevadki arhitektid oma rolli ka laiemalt – mitte ainult majade, vaid tervete kvartalite kujundajatena, kus kodu algab fuajeest ja ulatub edasi ümbritsevasse linnaruumi. “Meie eesmärk on luua keskkondi, kus inimesed saavad elada paremat, mugavamat ja ajas kestvat elu.”

 

Tutvu Volta SKAI arendusega lähemalt voltaskai.endover.ee.