Tallinna linnaruumi areng ei sünni ainult arhitektuurist ja uutest hoonetest. Sama oluline on see, millised teenused, ettevõtted ja kontseptsioonid ühte piirkonda tekivad. Endoveri ärikinnisvara müügivaldkonna juhi Liina Tettermani sõnul ei sünni ükski tugev kvartal juhuslikult. „Ma ei ole kunagi näinud kinnisvara ainult tehingute tegemise kohana. Mind on alati paelunud see, kuidas üks koht saab areneda, kuidas selle potentsiaali saab avada ja kuidas see hakkab linna tervikuna mõjutama,” ütleb Liina.
Liina liitus Endoveriga 2025. aastal, tuues kaasa mitmekülgse kogemuse kinnisvarasektorist. Ta alustas oma karjääri elukondliku kinnisvara valdkonnas, kuid juba varakult köitis teda eriliselt ärikinnisvara – selle strateegilisem lähenemine, keerukamad otsustusprotsessid ja võimalus näha kinnisvara laiemas linnaruumi kontekstis. Karjääri jooksul on Liina juhtinud arendusprojekte, mille fookuses olid uued kaubanduspinnad ja ettevõtete laienemisplaanid, ning tegelenud mitmekesiste kinnisvaraportfellidega, kuhu kuulusid nii lao-, kaubandus- kui ka arenduspotentsiaaliga objektid. Lisaks on ta aastaid arendanud elukondlikku kinnisvara ka pere ettevõttes, mis on andnud talle väärtusliku kogemuse nii arendaja kui ka turu vaatest. Just see lai kogemuste pagas ja oskus näha kinnisvara tervikuna – mitte ainult tehingu, vaid ka linnaruumi arengu osana – ongi põhjus, miks tema ja Endoveris visioonid kattuvad.
Äri- ja elukondlik kinnisvara: mõlemad inimeste äri
Ärikinnisvarast rääkides kipub fookus minema numbritele: ruutmeetritele, tootlusele, täituvusele. Tegelikult sünnib hea linnakeskkond sellest, kuidas inimesed ühte kohta kasutama hakkavad – kas seal on põhjust peatuda, kohtuda ja tagasi tulla ning kas piirkonna ärid ja teenused inimeste igapäevaelu päriselt rikastavad.
Kuigi ärikinnisvara ja elukondlik kinnisvara võivad esmapilgul tunduda kui kaks eri maailma, ei tõmba Liina nende vahele jäika piiri. Mõlemad mõjutavad seda, kuidas inimesed linnas elavad, liiguvad ja oma aega veedavad. Suurim erinevus peitub tema sõnul otsustusloogikas. Kui koduost on enamasti emotsionaalsem ja isiklikum, siis ärikinnisvara puhul on otsused küll ratsionaalsemad, kuid mitte tingimata emotsioonivabad. Ka ärikliendid otsivad kohta, mis toetaks nende visiooni, sobiks nende kontseptsiooniga ja looks pikaajaliselt väärtust. „Lõpuks on mõlemal juhul tegu inimeste ja nende vajadustega. Äripind ei ole lihtsalt seintega ruum – see peab toetama äri edukust, kliendikogemust ja laiemat keskkonda.”
Näiteks Volta kvartali puhul peab ta kõige olulisemaks mitte ainult konkreetseid äripindu, vaid kogu piirkonna arengut. Põhja-Tallinn on viimase 15 aasta jooksul teinud läbi suure muutuse ning järgmine loogiline samm on tema hinnangul see, et elukeskkonnale lisandub järjest rohkem teenuseid ja ärisid, mille tõttu ei pea inimesed enam iga asja pärast kesklinna liikuma. Üha rohkem kujunevad linnas tugevad lokaalsed keskused — piirkonnad, kuhu inimesed tulevad kokku teenuseid tarbima, kohtuma ja aega veetma. See on loomulik osa linna arengust.
Volta tugevus seisneb selles, et tegemist ei ole tühjale kohale loodava äripiirkonnaga. Piirkonnas on olemas elanikud, kujunev linnakeskkond ja kasvav vajadus kvaliteetsete teenuste järele. See tähendab, et sinna ei looda kunstlikku ärikeskkonda, vaid arendatakse loomulikult edasi linnaosa, millel on juba täna tugev identiteet.
