Kõik hooned on saanud oma nime ikoonilistelt disaineritelt - Aalto, Jacobsen ja Panton
Mis praegugi veel vahvlilõhna täis olevate majade juures on teie jaoks kolm peamist märksõna, mis Klaussoni Kommivabriku teie meelest unikaalseks muudavad?
Esimene märksõna on muidugi asukoht – paikneb ühekorraga niivõrd kesklinna ja mere lähedal, samal ajal jääb osaks Kalamaja miljööst. Asukoht on tehase jaoks ebatraditsiooniline, Kalamaja asum koosneb ju peamiselt puitkortermajadest ning korraga on seal vana Klaussoni kommivabrik, tehasekompleks elumajade keskel. See on väga unikaalne. Tallinna linn käsitlebki seda miljööväärtusliku alana, kus tuleb säilitada iseloomulik hoonestus. Ja see mitmekesisus ongi selle piirkonna miljöö võtmesõna. Püüamegi võimalikult autentsena säilitada vana paekivi osa ka nüüd, kus hoonetes ei tegutse enam tehas, vaid asub elumaja.
Teine märksõna on muidugi piirkonna ja maja ajalugu ise. See piirkond on Tallinna üks vanimaid asustatud paiku, aga ennekõike on oluline ikkagi kommivabriku rajamisega alguse saanud lugu selles kohas. Nõukogude ajal seda 19. sajandil ehitatud hoonetekompleksi räsiti, seda nii lammutati kui ka ehitati ümber ja ehitati juurde. Nõukogude aastatel polnud tehasehoones esteetikal mitte mingisugust tähtsust. Me üritame vana välja puhastada nii palju kui võimalik, säilitada ning eksponeerida väärtuslikku. Võimalused vanasse tehasesse kodu teha on väga head, kõrged laed annavad palju huvitavaid ruumiga mängimise võimalusi.
Klaussoni Kommivabrik / Jacobseni maja
Loftide juurde kuuluvad nii rõdud kui privaatsed terrassid
Millised on kõige olulisemad aspektid, mis tuleb läbi mõelda tehasest kortermaja ehitades? Erinevus tehase ja elumaja vahel on ju päris suur?
Tüüpilise kortermaja ja tehase erinevus on tõesti suur, aga suured on ka võimalused seda ruumi lahendada. Kui me mõtleme tavalisele kortermajale, siis see on projekteeritud seest välja ehk et keskel on trepikoda, kust pääseb korteritesse. See tähendab, et hoone on avatud igas suunas, seal on palju aknaid. Kui me nüüd võtame aga krundi piirile paigutatud tehasehoone – asukoht kinnistu piiril tähendab seda, et automaatselt on üks sein tulemüür, kuhu aknaid ei saa teha –, siis seal on kõik täpselt vastupidi. Liikumine toimub väljast sisse, oluline oli siseõu ning sellesse avanevad maksimaalselt suured aknad, terrassid ja rõdud. Aga sellised ebareeglipärased ja kõrged elupinnad ongi huvitavamad, seal on palju tavapärasest erinevaid lahendusi, kasvõi juba näiteks atraktiivsed paekiviseinad.
Väga oluline on arhitekti jaoks valguse küsimuse lahendamisel, kuidas leida võimalused see ruumi sisse juhtida. Me püüame luua võimalikult mõnusa elukeskkonna. Koridoridega saab selle ruumi siduda. Meil on olnud avatud planeeringute buum. Leslie Da Bassil on isegi nukker plaat “Koridorid”. On jäänud võb-olla mulje, et arhitektid vihkavad koridore. See ei ole üldse nii! Koridorid on väga lõbusad kohad! Sinna saab oma kunstikogu panna, see on käigutee, sissevaateks kuhugi. Aga tegelikult on koridor väga huvitav fenomen nii linnaruumis kui ka kodus.
Kuni 5 m kõrguvad laed ja industriaalsed ruudustatud disainiga maast-laeni aknad
Mõnusale elukeskkonnale annab juurde vist see, et tegemist on väikese tehasega?
Klaussoni Kommivabrik polnud tõesti tegelikult tehasena kuigi suur hoone ning selle planeeringuga on olnud aega tööd teha ja see läbi mõelda – ka seotult linnaplaneeringuga, mis peab mõtlema näiteks hoonestustihedusele, parkimisküsimustele. Arenduse juurde on loodud mugav ja Kalamajas harvaesinev maa-alune parkimine, mis teeb hoovi ja hoone ümbruse võimalikult autovabaks.
Praegu on tehaseala üsna täis ehitatud ja ümbruskonnale suletud, kuidas see muutub?
Peale selle, et väheväärtuslikud nõukogude ajal ehitatud hooned lammutatakse, on arendaja teinud ka väga hea otsuse viia parkimine maa alla. Vanad hooned on ju tegelikult ainult kahekorruselised, krundile aga on lisatud veel üks kolmekorruseline katusealuse korrusega eluhoone. Neid ühendab uus tekkiv õueala, millega säilitatakse Kalamajale nii iseloomulik roheline vöönd. See teeb majad elukohana väga hinnatavaks.
Me pööramegi selle projekti juures väga suurt tähelepanu väliruumile, mis maju omavahel ühendab, ning sellele, kuidas see uutmoodi ja elanike jaoks väga mõnusalt tööle panna. Seni toimus sisehoovist ju kaubavedu, nüüd saab sellest koht, kus majaelanikud saavad omavahel suhelda, puhata ja lapsed mängida.
Aalto maja
Eestis on vanades tehastes veel vähe eluruume, kuid maailmas on palju väga häid hooneid. Millised neist on teie meelest kõige õnnestunumad, kõige inspireerivamad?
Olen päris paljusid vaatamas käinud. Põhja-Londonis on palju vanu tööstushooneid selle muutuse läbi teinud. Ja muidugi New Yorgis, kus on väga palju tööstushooneid elamuteks muudetud. Need on teisest ajastust, seal on art deco elemente, tööstusrevolutsiooni iseloomustavaid detaile. Palju metalldetaile ja -talasid, mida ma armastan. Aga Eestis tehasehoonetel on teine esteetika, siis on tellise asemel pigem paekivi. Ja muidugi on meie vanade tehaste mastaabid hoopis teised.
Väga palju huvitavaid lahendusi on tehtud ka betoonkehanditesse, näiteks Taanis on väga silmapaistev üks vanasse viljaelevaatorisse tehtud elamu, kus ruumikasutus on väga kihvt. Ent me peame arvestama sellega, et meie kliima ei ole nii pehme ning kõikidesse vanadesse industriaalhoonetesse inimesed kolida ei saa.
Loftidest avanevad vaated sisehoovi ja vanalinnale
Pantoni maja
Kuidas te enda jaoks olete ette kujutanud inimesi, kes nendesse majadesse elama asuvad?
Korter selles majas on investeering, selle ostab inimene, kes mõtleb ette 10–15 aastat. Need inimesed kindlasti panustavad oma kodusse rohkem. Mulle tundub, et see on teadlik noorem inimene. See oleks kindlasti suurepärane kodu kunstikriitikust kunstikogujale, mõnele galeristile. Aga ka suurepärane kodu perele nii sise- ja väliruumi kui ka asukoha mõttes.
Kodu saab seal väga mitut moodi üles ehitada. See võib olla corbusier’lik “elamise masin”, see võib olla galerii või kodu võib ise olla kunstiteos. Seal on kõik võimalik.
Klaussoni Kommivabrik asub pealinna ühes magusaimas paigas, Kalamaja südalinna poolseimas servas, läheduses vanalinn, meri ja Kultuurikatla piirkond
