Aastalõpu intervjuu Endoveri tegevjuhi Roul Tuttiga

26. detsember 2025

Foto: Renee Altrov

Aasta lõpp on alati hetk kokkuvõteteks ja pilguks tulevikku. Endoveri jaoks märgib see aga ka uut algust – ettevõtte juhtimise on üle võtnud Roul Tutt, kelle visioon ulatub üksikute arendusprojektide raamidest kaugemale. Tema eesmärk on viia ellu Endoveri pikaajaline strateegia viisil, mis loob kestvat väärtust nii koduostjatele kui investoritele, kujundab terviklikult linnaruumi ning jätab selge jälje Tallinna arengusse.

Endover on olnud üks Põhja-Tallinna taaselustamise teerajajaid ning Volta kvartalist koos ümbritsevate aladega on kujunemas uue näoga lähikesklinn. Rouli sõnul peitub Endoveri tugevus julguses mõelda suurelt, kaotamata silmist detaile, mis määravad inimeste igapäevase elukvaliteedi.

Roul, alustasid Endoveri tegevjuhina septembris, plaaniga viia ettevõtte areng järgmisele tasemele. Täna on detsember. Kuidas on Sinu esimene periood läinud?

Esimesed kuud on olnud väga intensiivsed. See on olnud eelkõige ettevõtte tundmaõppimise aeg – mitte niivõrd kinnisvaraturu, vaid just Endoveri enda mõistmise periood. Olen kohtunud võtmeisikute ja tiimidega, tutvunud arendusportfelliga, analüüsinud hinnastust ja konkurentsiolukorda ning püüdnud saada selge pildi, millistel tugisammastel me praegu seisame.

Paralleelselt olen vaadanud ka ettepoole – milliseid samme peame astuma, et jõuda järgmisele kasvutasemele, seada endale julgemad ambitsioonid ja luua uusi konkurentsieeliseid. Eesmärk ei ole pelgalt muutustega sammu pidada, vaid neist teadlikult ees olla ja vaadata alati tulevikku. See eeldab sisulisi otsuseid ja läbimõeldud muudatusi, mis loovad tugeva vundamendi edasiseks arenguks. Just seda saabki pidada minu esimeseks õppe- ja mõtestamisperioodiks.

Minu pikemaajaline eesmärk – ja südamesoov – on viia Endover regiooni professionaalsemaks, innovaatilisemaks ja võimekamaks kinnisvaraarendajaks. Endover on juba täna väga tuntud ja 25 aastaga tugeva brändi üles ehitanud ning tõestanud end võimeka arendusettevõttena, kuid nüüd on hetk astuda järgmine samm – ja siin tuleb märgata võimalusi – nii turul, rahvusvaheliselt kui ka ettevõtte sees.

Selleks on vaja kolme asja. Esiteks selget juhtimisraamistikku, millele kogu tööprotsessid toetuvad. Teiseks eristuvat arhitektuurset ning funktsionaalset käekirja, mis on Endoveri nähtavust seni kasvatanud ja eristab meid ka edaspidi. Ja kolmandaks tugevat finants- ja müügivõimekust.

Need kolm suunda on aluseks arenguhüppele, kuid see ei juhtu üleöö. Organisatsiooni suuna muutmine eeldab hoovõttu, ettevalmistust ja läbimõeldud samme. Nagu spordiski – kui sportlane on seni hüpanud neli meetrit, ei saa eeldada, et kolme kuuga jõuab ta kuue meetrini. Suur areng nõuab aega, süsteemsust ja järjepidevat tööd.

Kas oli midagi, mis Sind Endoverisse tulles kõige rohkem üllatas – olgu see inimeste, projektide või ettevõtte kultuuri poolelt?

Endover ei olnud mulle enne tulekut päris tundmatu – olin ettevõtte käekirja ja projektidega juba varasemalt kursis. Kuid üks asi on vaadata seda kõike kõrvalt, hoopis teine on näha, mis toimub kardinate taga ja kuidas kogu masinavärk tegelikult töötab.

Kõige positiivsem üllatus on olnud meeskond. Tegemist on väga kompetentsete inimestega, kuid veelgi olulisem on see, et paljudel on siiras soov luua midagi ilusat, head ja püsivat, pidades silmas just lõppklienti. Seda on ausalt öeldes olnud ilus vaadata. Minu arvates peaks igal arendajal olema arusaam, et me ei ehita lihtsalt maju, vaid kodusid. Ja kodu on palju enamat kui neli seina ja vannituba – see on pere, turvatunne, soojus ja elu ise. Seal armutakse, seal kasvavad lapsed, seal elatakse ja jagatakse olulisi hetki.

Kui suudad luua keskkonna, mis on nii hubane kui ka funktsionaalselt hästi läbimõeldud, siis on sellel väga sügav tähendus. Just see missioonitunne, millega Endoveri inimesed ühist eesmärki ajavad, on olnud minu jaoks kõige muljetavaldavam.

Loomulikult on iga ettevõte ka kasumile orienteeritud – see ei saa ega tohi olla pelgalt idealistlik. Projekti tasuvus peab alati olema fookuses. Endoveri tugevus seisneb aga selles, et need kaks poolt suudetakse omavahel siduda: luua lahendusi, mis on ettevõtte jaoks mõistlikud ja jätkusuutlikud, ning samal ajal pakkuda inimestele päriselt väärtust loovaid kodusid. Selles mõttes ei olnud see ehk klassikaline üllatus, pigem positiivne kinnitus sellele, mida Endover enda puhul juba esindab.

Mis toimub igapäevaselt tegevjuhi peas?

Tegevjuhi peas toimub korraga väga palju. Eriti siis, kui tuled organisatsiooni väljastpoolt – esmalt on vaja sellesse sisse elada. Väljast tulijana on sul samas ka eelis: puudub ajalooline „nii on alati tehtud“ mõtteviis. See võimaldab selgemini näha, kus protsessid toimivad hästi ja kus oleks vaja midagi muuta, parandada või täiendada.

Samas ei saa ükski tegevjuht hakata kohe rapsima. Esiteks pole see lihtsalt mõistlik ja teiseks ei ole keegi esimesest päevast nii tark, et täpselt teaks, mida kohe teha. Seepärast on algus alati õppimise, analüüsi ja sisseelamise periood. Just sel ajal hakkavad peas mõtted keerlema, seosed tekkima ja tasapisi kujuneb välja visioon. Seejärel hakkad seda visiooni justkui tagurpidi lahti harutama – mida on vaja selleks, et sinna samm-sammult jõuda.

See on pikk protsess. Vahel on mõtteid nii palju, et uni võib kaduda, kuid samal ajal tuleb hoida ka tasakaalu. Visioon ei sünni hetkega, vaid ajas. Lisaks tuleb arvestada, et inimesed ei ole loomupäraselt muutustele alati avatud – sageli tekib kohe küsimus „miks?“. Seetõttu ei tohi kiirustada ega suruda, vaid muutusi tuleb ellu viia peenetundeliselt, nii et organisatsioon jõuaks nendega mõttega kaasa tulla ja harjuda suunaga, kuhu liigutakse.

Ja lõpuks – see ei ole ainult tegevjuhi või omaniku peas toimuv protsess. Ükskõik kui palju visioone võib ühel inimesel olla, nende elluviimine on alati meeskonnatöö. Visioon peab olema jagatud, mõistetud ja ühiselt kantud. Just siin peitubki tegelik erinevus ja tugevus.

Endoveri meeskond on aastaid olnud stabiilne ja kokkuhoidev. Kuidas hoiad seda tugevust, tuues samal ajal ettevõttesse uusi oskusi ning tagades, et kõik osakonnad liiguvad ühtse eesmärgi poole?

Endoveri selgroog on ühtehoidev meeskond – ja selgroog on iga organisatsiooni jaoks elutähtis. Minu eesmärk on, et see süda ja põhiolemus jääksid samaks. Küsimus ei ole muutmises või lõhkumises, vaid selles, kuidas sellele vundamendile juurde anda tugevust ja võimekust.

Selleks tuleb kaardistada valdkonnad, kus täiendavate ekspertide kaasamine looks kõige suurema lisaväärtuse. Arenguhüpe ei sünni lihtsalt soovist „rohkem hüpata“ – nagu treeninguski, on vaja teadlikku ettevalmistust ja õigeid tööriistu. Kui meeskonna tuum on tugev ja ühtne, saab sellele sihipäraselt lisada uusi oskusi, olgu see finantside, analüüsi, müügi, arenduse või tehnoloogilise innovatsiooni vallas.

Samas on Endover Eesti mõistes väga kompaktne meeskond ning ressursse kasutatakse juba täna efektiivselt. Seetõttu on tasakaal ülioluline – areng ei saa toimuda ilma lisajõudu toomata, kuid sama oluline on teha seda läbimõeldult. Meeskond kasvab ja täieneb, kuid mitte hüppeliselt.

Et kõik osakonnad liiguksid ühes suunas, peab ühtne visioon olema teadlikult loodud. See toimib ainult siis, kui iga roll mõistab oma vastutust kogu väärtusahelas ja teab, kuidas tema töö ühisesse eesmärki panustab. See eeldab kokkuleppeid, selget juhtimisraamistikku ning protsesse ja süsteeme, mis seda toetavad. Kui see alus on paigas – ja Endoveri baas on selleks väga hea –, saabki visioon hakata päriselt ellu sündima.

Fakt on aga see, et nõudlus on alles. Turg ei ole kadunud, vaid muutunud targemaks ja küpsemaks.

Roul Tutt, Endoveri tegevjuht

Milliseid märke näed Sa turul täna: kas need viitavad pigem stabiliseerumisele, uuele langusele või võimalusele tõusuks?

Kui ma räägin puhtalt läbi enda silmade, siis mina näen täna selgeid stabiliseerumismärke. Vaadates Endoveri selle aasta tugevaid tulemusi, on ilmne, et nõudlus ei ole kuhugi kadunud – see on olnud lihtsalt ooteseisundis. Inimesed peavad oma elu elama nii headel kui ka keerulisematel aegadel.

Viimased kaks-kolm aastat on olnud täis ebakindlust: märkimisväärne intressitõus, geopoliitilised pinged ja üldine määramatus on pannud paljud ostuotsuseid edasi lükkama. Samas on inimese loomus üldjuhul kannatamatu. Kui tekivad märgid, et intressikeskkond on võrreldes vahepealse tipuga selgelt paranenud, annab see inimestele taas kindlust. Kuigi geopoliitiline olukord ei ole märkimisväärselt muutunud, on tööhõive püsinud suhteliselt stabiilsena ja julgus kodu soetada on hakanud tasapisi taastuma.

Ma ei näe põhjust plahvatuslikuks tõusuks – intressikeskkond ei muutu üleöö ja ka Eesti majanduskeskkond ei ole olnud viimastel aastatel tugevas kasvufaasis. Pigem räägime stabiilsest, järk-järgulisest kasvust. Selline rahulik areng on tegelikult märk küpsemast turust.

Meeletu amokijooks, kus kõik osteti kiiresti ja sageli juba paberi pealt ära, on läbi. Tihti võrreldakse praegust olukorda varasemate tipuaegadega, kuid minu hinnangul ei ole sel võrdlusel nii olulist kaalu ega olnud ka tollane olukord eriti eluterve. Me elame tänasel päeval ning ehitame ja arendame vaatega tulevikku. Tänane turg on tasakaalukam ning lõpptarbija teadlikum. Ostuprotsess on muutunud pikemaks ja läbimõeldumaks – kaalutakse, võrreldakse, küsitakse ja analüüsitakse.

Hinnatakse üha enam tervikut: keskkonda, infrastruktuuri, arhitektuuri, planeeringuid ja elukvaliteeti. Ruutmeetri hind on endiselt oluline, kuid see ei ole enam ainus ega peamine otsustuskriteerium. Turu küpsus ja klientide nõudlikkus avaldab arendajatele suuremat survet – projekte tuleb põhjalikumalt läbi mõelda, pakkuda rohkem väärtust ja selgemat eristumist.

Fakt on aga see, et nõudlus on alles. Turg ei ole kadunud, vaid muutunud targemaks ja küpsemaks.

Tänavu saime välja hõigata, et pool Volta kvartalist on valmis ja müüdud ning Volta on olnud kaks aastat järjest ka Tallinna hinnatuimate uusarenduste seas. Milles peitub Endoveri edu – ka keerulisemates turuoludes?

Sõitsin hiljuti õhtul Volta kvartalist mööda ja just pimedal ajal tuleb selle koha võlu minu meelest eriti hästi esile. Kui näed akende taga elu, valgustatud maju, terviklikku ja kompaktset linnaruumi, saad väga selgelt aru, et seal on hea olla. Sa ei mõtle ruutmeetri hinnale – sa tajud emotsiooni. Olgu sa autos, jalutamas koeraga või koos lähedasega, see keskkond mõjub lihtsalt ilusalt ja kutsuvalt.

Ja kuigi täna on valmis alles pool kvartalist, on Volta juba praegu väga tugev tervik. Samas on ees veel palju: valmimas on park, lasteaed, uued majad, erinevad teenused. See tähendab, et see keskkond muutub ajas veelgi paremaks. Võlu peitubki terviklikkuses – mitte ainult majades, vaid elukeskkonnas tervikuna. Spordivõimalused, nagu padel ja peagi lisanduv MyFitness, esimesed kohvikud, teenused ja väiksemad ärid loovad juba täna elu, mis hakkab samm-sammult veelgi rohkem pulbitsema.

Kui mõelda tagasi seitsme aasta tagusesse aega, kui Volta Lofte alles ehitati ja visiooni tutvustati, tundus see paljudele pigem müstilise tulevikupildina. Täna on see jõudnud kriitilise massini – majad on valmis, akendes põlevad tuled, rõdudel on jõulutuled, inimesed elavad päriselt seal oma elu. Arhitektuur joonistub välja oma täies ilus ja tekivad just need väikesed nüansid, mis määravad, kas sa tahad sinna tagasi tulla ja seal elada. Usun, et see on ka Endoveri edu üks suurimaid võtmeid.

Pikaajalistele meeskonnaliikmetele on kindlasti eriline tunne näha, kuidas aastatepikkune töö, vaev ja visioon on muutunud päris elavaks linnaruumiks – ja mis kõige olulisem, inimestele see meeldib. Paljud liiguvad Voltas ka majast majja, mis näitab selgelt rahulolu keskkonnaga. Volta SKAI kui kvartali lipulaev annab sellele omakorda tugeva sümboolse ja visuaalse aktsendi ning ka arenduse järgmised etapid muudavad ala veelgi kompaktsemaks ja terviklikumaks.

Voltat eristab minu hinnangul ka mitmekesisus. Lõpptarbijal on valik: kui ei soovi kõrghoonet, on madalamad majad; kui tõmbab ajalooline arhitektuur ja industriaalne karakter, on see olemas; kui eelistad täiesti uut ja modernset lahendust, leidub ka see. Kõik ei ole ühe joonega tehtud ning see aitab inimestel leida just endale sobiva kodu. See nüansirohkus, iseloom ja läbimõeldud tervik ongi need, mis Volta kvartali teistest arendustest selgelt eristavad.

Kas see ongi Sinu jaoks hästi arendatud linnaruum – tõeliselt hea elukeskkond?

Minu jaoks on hästi arendatud linnaruumi aluseks see, et arhitektuur, liikuvus, avalik ruum ja hoonete funktsioonid toetavad üksteist ega ole omavahel vastuolus. See on keskkond, kus inimesel on mugav, turvaline ja esteetiliselt hea olla. Kus liikumine on loogiline nii jalakäijatele, lastega peredele kui ka eakamatele inimestele ning kus toimiv infrastruktuur toetab igapäevaelu. Kus on kõik vajalik olemas– võimalus osta toitu, juua kohvi, käia trennis või lihtsalt olla. See on elukeskkond, kus ei pea pidevalt kuhugi mujale liikuma.

Ajalooliselt on linnaruumi arendamisel tehtud sageli kompromisse hinna, arhitektuuri ja kvaliteedi arvelt, mille tulemusena on sündinud pigem keskmised ja iseloomutud arendused. See on olnud oma ajastu peegeldus – arendaja on pidanud lähtuma ostujõust ja sellest, kuhu turg parasjagu vastu tuleb. Kuid täna on selgelt olemas segment inimesi, kes soovivad midagi enamat kui lihtsalt „keskmist maja“. Just sinna Endover oma fookuse seab. Meie eesmärk ei ole luua keskmisele kliendile keskmist lahendust.

Kui küsida, mis lõpuks määrab, kas üks piirkond on terviklik ja hästi õnnestunud, siis vastus on lihtne: kas inimene tahab sinna tagasi tulla ja seal elada. Kui tuttavatele külla minnes tekib tunne, et sinna piirkonda ise elama ei tahaks, siis on midagi puudu. Kui aga tekib soov tagasi minna ja uurida, kas seal müüakse mõni kodu, siis on arenduses midagi, mis inimest kõnetab.

See peegeldab ka laiemat kultuurilist muutust. Inimesed soovivad elada ilusas, terviklikus ja läbimõeldud keskkonnas – olla oma kodu üle uhked. Premium-segment ei tähenda ainult suuremat ostujõudu, vaid ka kõrgemat nõudlikkust. Ja see on positiivne areng. Näeme seda ka teistes Tallinna piirkondades, nagu Rotermann, Kalaranna ja Noblessner, ning peagi ka Krulli kvartalis – arendustes, kus panustatakse rohkem ruumi kvaliteeti ja iseloomu.

Lõppotsuse teeb tarbija muidugi alati oma võimalustest lähtuvalt. Noorel inimesel ei olegi realistlik kohe osta väga suurt või kallist kodu – see on tavapärane trend kõigis suurlinnades. Nõudlikkus ja võimalused kasvavad ajas. Oluline on, et linnaruumi areng liiguks suunas, kus kvaliteet, terviklikkus ja elukeskkond on keskmes.

Mis Sind täna juhina kõige rohkem inspireerib – kas arhitektuur, inimesed, tehnoloogia või hoopis midagi muud?

Ma olen selgelt inimeste inimene. Kuid võib-olla kõige enam inspireerib mind protsess ise – see hetk, kui miski muutub mõtestatuks ja käegakatsutavaks. Kui näed, kuidas erinevad kompetentsid, sisemine motivatsioon ja koostöötahte saavad omavahel seotud ning professionaalsus hakkab looma tervikut.

See, kui erinevate oskuste ja vaatenurkade koostöös sünnib lõpuks selge lahendus, annab mulle kõige rohkem energiat. Just see teekond ideest reaalsuseni on minu jaoks juhina kõige inspireerivam.

Sa oled tippjuht. Sinu igapäevane töötempo on kõrge ja vastutus suur. Kuidas Sa ennast taastad ja tasakaalus hoiad? Peale padeli mängimise – mis veel aitab?

Tasakaal ei teki iseenesest, see tuleb teadlikult luua. Muidu aitab elu või loodus sellele lihtsalt jõulisemalt kaasa. Olen õppinud, et iga masin vajab aeg-ajalt hooldust ja puhkust – inimmasin samamoodi.

Minu jaoks on siin mitu olulist tugisammast. Esiteks pere ja lähedased. See on see koht, kus saad päriselt lahti lasta ja olla kohal. Näha elu kasvamas ja arenemas, olla osa sellest, mis on päriselt oluline. Teiseks sport. Seda muidugi mõistuse piires. On spordialasid, mis võtavad sind tunniks või pooleteiseks täiesti välja igapäevasest mõttemürast. See hetk, kus aju lülitub tööasjadest välja, on väga väärtuslik. Kolmandaks oskus võtta aega iseendale. Vahel tuleb see aeg lausa jõuga võtta. Nagu Fred Jüssi on öelnud – molutamine on ka tegevus. Vaikus ja ka lihtsalt olemine aitavad taastada sisemist tasakaalu. Muidugi on elus ka perioode, kus hoog ja põnevus on nii suured, et ei tahakski pidurit tõmmata. Aga just siis on eriti oluline osata hetkeks peatuda. Tasakaalukus on vajalik igas eluvaldkonnas.

Ja lõpuks – huumor. Hea huumor aitab pingeid maandada ja teeb ka keeruliste olukordade lahendamise oluliselt kergemaks.

Ja lõpetuseks: kuidas soovid, et 2025. aasta lõpus Endoverist räägitaks – milline märksõna võiks kõige enam kõlama jääda?

Soovin, et meie kliendid, nii need, kes on juba meie juurde jõudnud, kui ka need, kes alles kaaluvad oma valikuid, tunneksid ja ütleksid: me tegime väga hea otsuse. Ning isegi konkurendid ütleksid heas mõttes: Endover tegi tõesti väga hea tulemuse.  

 

Sel aastal on Endoveri jõulukingitused suunatud Sünnitusmajade Fondile, et lisaks vanemate armastusele, asjatundlikele tohtritele ja hoolitsevatele ämmaemandatele oleks uue elu algusele toeks ka kaasaegne keskkond ja abivahendid tarkade aparaatide näol.