12 küsimust erakordsete pühade ootuses Lilli Jahilole

Endoveri pühadekampaanias säravad tunnustatud moedisaineri Lilli Jahilo komplektid.

Pühadeaeg toob endaga kaasa nii pidulikkuse kui ka vaikse koosolemise vajaduse. Moedisainer Lilli Jahilo jaoks ei ole see aeg niivõrd kinni vormis kui tundes – selles, kuidas kodu lõhnab, kuidas inimesed kokku tulevad ja kuidas rõivad võivad seda hetke toetada, mitte üle mängida. Rääkisime Lilliga kodutundest, traditsioonidest, esimestest pühadest emana ning sellest, kuidas jääda pidulikuks ka siis, kui kingad tuleb kodus jalast võtta.

 

Lilli, Endoveri pühadekampaania seob sinu loodud kleidid kodu ja pidulikkusega. Kuidas Sina mõtestad kodu tunnet?

Kodutunne tekib seal, kus on minu kallid inimesed. Kodu ei ole minu jaoks niivõrd koht kui tunne – see on paik, kus minu inimesed kokku saavad ja kus valitseb turvatunne.

Kodu ja rõivad võivad mõlemad olla omamoodi kestad – kaitsvad, lohutavad, kaunistavad. Kas disainides oma kollektsioone mõtled ka sellele, millist energiat ja meeleolu riided loovad?

Ma olen väga tunnetuslik disainer – nii individuaaltöid kui ka kollektsioone luues lähtun alati eelkõige tundest. See on minu jaoks ülioluline lähtepunkt. Iga kangas mõjutab rõiva olemust ja meeleolu, samuti lõige ja tegumood.Seepärast ütlen alati ka klientidele, et rõivaid tuleb selga proovida. Üks asi on see, kuidas rõivas välja näeb, aga hoopis teine see, kuidas ta seljas tundub – ja kõige olulisem, kuidas ta inimest ennast tundma paneb. Just sellest tundest ma tegelikult kollektsioonide loomisel alustangi: millist meeleolu ma tahan luua, kas pidulikkust, kergust, mugavust või mõnd peenemat nooti. Tunne on kõiges kõige olulisem.

Aasta lõpp on sageli aeg, mil tempo aeglustub ja pere saab kokku. Mida pühadeaeg Sinu jaoks tähendab ning mis teeb need pühad sinu peres eriliseks?

Minu jaoks on pühad eelkõige ilus ja oluline traditsioon. Kuna minu õed ja vend elavad välismaal, on see olnud aeg, mil saame perega kokku – mõnikord igal aastal, mõnikord üle aasta, kuid see koosolemise hetk on alati eriline. Just see teebki jõulupühad minu jaoks väärtuslikuks: võimalus näha inimesi, keda muidu nii harva kohtab, ning veeta nendega rohkem aega kui vaid ühe õhtusöögi jagu. Jõulupühad kestavad õnneks mitu päeva – saab koos hommikusööki süüa, õue ja suusatama minna, hommikust õhtuni lihtsalt olla. Seekordsed pühad on meie jaoks veidi teistsugused, sest veedame need Rootsis, mu venna uues kodus.

Endover ja Lilli Jahilo said kokku ka perfektsuseni lihvitud Volta Villas toimunud sündmusel.
Moedisainer Lilli Jahilo (paremal) Volta Villas toimunud sündmusel.

Kas teie peres on ka kindlaid jõulutraditsioone – midagi, mida jõuluõhtul alati teete?

Loomulikult. Meil on kindel reegel, et kingitusi niisama ei saa – igaüks peab need lunastama. Olgu selleks luuletus, laul või mõni muu etteaste. Aitäh ütlemisest ei piisa. Mina ise loen viimased ligi kolmkümmend aastat sama luuletust ja kogu pere teab seda peast. Tavaliselt loevad lõpuks kõik selle koos minuga ette. Nalja peab saama!

Jõululaule laulame samuti. Meil on alles vanad laulusalmikud ja see on olnud meie peres traditsioon juba väga pikka aega. Nüüd, kui endal on beebi, mõistan seda veelgi enam – kui palju laulusõnu tegelikult ununeb ja kui oluline on selliste hetkede kaudu pärimust ja traditsioone edasi kanda ning jõululaulude sõnu taas meelde tuletada.

Aeg-ajalt käime ka kirikus, olenevalt sellest, kus parasjagu jõule veedame. Kui oleme maal, käime kindlasti ka kalmistul, süütame küünlad esivanemate haudadel. Aga kõige olulisem traditsioon on siiski koos olemine – see on jõulude juures kõige tähtsam.

Kas peres on ära jaotatud, kes mille eest vastutab – kes kuuse, kes toidu või kaunistuste eest?

Mina panustan pigem kaunistuste poolelt. Näiteks teen lauale lilleseaded. Köögis olen ma ausalt öeldes üsna abitu. Aitan küll hea meelega ettevalmistustega – koorin kartuleid ja porgandeid ning teen muud sellist –, aga suurte kulinaarsete ambitsioonidega ma välja ei tule. Võib-olla küpsetan midagi lihtsat, näiteks kringli. Selle tegemisega saan ma ehk hakkama.

Millised jõuluroad teie laual tavaliselt on?

Üldiselt ikka kõik klassikalised ja traditsioonilised jõuluroad. Tänavu on meil aga veidi teistsugused jõulud – nimelt vegan jõulud, kuna mu vend ja tema pere on veganid ning üks mu õdedest samuti. Tegelikult ei ole see meie jaoks päris uus, oleme ka varem vegan-jõule pidanud, kuid igal juhul annab see lauale veidi teistsuguse nüansi. Esimesel jõulupühal sööme hommikuks putru, kuhu on peidetud üks õnnemandel. Oh, seda elevust – sel hommikul saavad kõigist suured pudrusõbrad!

Kuidas sinupoolne kaunistamine välja näeb?

Aus vastus on see, et ma võtan välja selle väikese karbi, kus on viis ehet sees, ja riputan need üles (naerab). Aga tegelikult meeldib mulle jõulukuuse traditsioon väga. Oleme selle enamasti toonud ise, RMK platsidelt või kohtadest, kus need niikuinii maha võetakse, näiteks elektriliinide alt. Just see päris kuuse lõhn ja kohalolu loovad õige jõulutunde. Me ei ole küll igal aastal kuuske toonud, aga nüüd, kui peres on väike inimene, tundub see kuidagi eriti asjakohane ja tähenduslik.

Maakodus on mul kaunistamine hästi lihtne ja stiilipuhtalt paigas – seal on alles maja originaalsed kuuseehted, mille leidsime renoveerimise käigus aidast. Nende seas on nii Eesti-aegseid kui ka nõukogudeaegseid klaaskuule. Kasutan seal just neid vanu ja ajalooga ehteid, vahel lisan ka veidi vana karda – see loob omaette rahuliku ja nostalgilise meeleolu. Linnakodus olen palju tagasihoidlikum.

Lilli Jahilo lummav moelooming sobitus ideaalselt elegantsesse Volta Villasse.

Tänavused jõulud on sinu jaoks eriti erilised – esimesed emana. Kas lapsele on juba jõulukomplekt välja valitud?

Tegelikult vist isegi on. Ainus väljakutse on praegu see, et ta kasvab nii kiiresti ja peab natuke nuputama, kui suur ta jõuluõhtuks täpselt on. Minuni on jõudnud ka väga palju armsaid teise ringi riideid teistelt emadelt. Nende seas on näiteks üks Rudolfi kostüüm ja ka mitu jõuluteemalist body. Eks jõuluõhtul paistab, milline neist parasjagu selga sobib.

Jõulude ajal on meie beebi juba kuuekuune ja loodame, et ta oskab siis ehk juba istuda. Oleks nii tore katta talle päriselt koht jõululauas – et ta saaks olla meiega koos laua ääres, kasvõi püreed maitstes.

Mis Sa ise jõuluõhtul selga paned?

Jõuluõhtul kannan ma loomulikult kleiti. See on pidulik õhtu ja pidulikkuse loob inimene ise. Tavaliselt valin oma kleitide seast selle, mis parasjagu tujuga kõige paremini sobib.

Mul on üks mudel, mille peale olen juba ammu mõelnud kui ideaalsele jõulukleidile – punane Dana. See on niiöelda vöökohata, avar ja „söömissõbralik“, hingav ning kerge, samas väga pidulik. Just selline kleit, milles saab end kogu õhtu mugavalt ja hästi tunda. Väga võimalik, et just see saab minu tänavuseks jõuluõhtu valikuks.

Kas teie peres on ka kindlaid traditsioone – midagi, mida jõuluõhtul alati teete?

Loomulikult. Meil on kindel reegel, et kingitusi niisama ei saa – igaüks peab need lunastama. Olgu selleks luuletus, laul või mõni muu etteaste. Aitäh ütlemisest ei piisa. Mina ise loen viimased ligi kolmkümmend aastat sama luuletust ja kogu pere teab seda peast. Tavaliselt loevad lõpuks kõik selle koos minuga ette. Nalja peab saama!

Jõululaule laulame samuti. Meil on alles vanad laulusalmikud ja see on olnud meie peres traditsioon juba väga pikka aega. Nüüd, kui endal on beebi, mõistan seda veelgi enam – kui palju laulusõnu tegelikult ununeb ja kui oluline on selliste hetkede kaudu pärimust ja traditsioone edasi kanda ning jõululaulude sõnu taas meelde tuletada.

Aeg-ajalt käime ka kirikus, olenevalt sellest, kus parasjagu jõule veedame. Kui oleme maal, käime kindlasti ka kalmistul, süütame küünlad esivanemate haudadel. Aga kõige olulisem traditsioon on siiski koos olemine – see on jõulude juures kõige tähtsam.

Endover ja Lilli Jahilo said kokku ka Volta Villas toimunud sündmusel, mis oli oma perfektsuseni lihvitud detailidega midagi ennenägematut Eestis. Milliste tunnetega täna sellele tagasi mõtled?

Väga helgete tunnetega. Minu jaoks oli see tõeliselt imetabane sündmus – kõik justkui klappis omavahel loomulikult: floristika, suupisted, muusika, modellid, autopartner Volvo ja Volta Villa ruumid ise. Kõik need detailid kõlasid kokku üheks väga ilusaks tervikuks. Mul on siiani veidi kahju, et nii paljud inimesed sellest osa ei saanud – ruumi mahutavust oli keeruline ette kujutada ja hoomata. Samas andis see sündmusele ka väga mõnusa ja intiimse atmosfääri. Endoveri tiimiga oli meil aga väga selge ühine arusaam sellest, mida me teeme ja miks. See vastastikune mõistmine ning ühiselt jagatud brändiväärtused on koostöö puhul tohutult oluline.

See sündmus ei sündinud juhuslikult. Tegime väga põhjalikku eeltööd – kasutasime moodboard’e, koordineerisime kõik detailid läbi ja panime iga elemendi teadlikult paika. Kui töötad koos oma ala professionaalidega, kes saavad aru tervikust ja jagavad sama visiooni, saabki sündida midagi tõeliselt head.

Ning lõpetuseks. Kõige tähtsam küsimus. Kui sul on peoõhtul Lilli Jahilo kleit seljas, kõik särab, kõik on ilus. Siis mis me jalga paneme kodus? Kas on peosuss või on kingake või on sädelev sokike?

See on väga hea küsimus – ja aus vastus on, et kõiki variante on olnud. Mu vanemate maakodus on näiteks nii külmad põrandad, et seal olen vahel villased sokid jalga tõmmanud.

Aga see on tegelikult igivana dilemma: isegi kui oled kodus või külas ja võtad kingad jalast ära, tundub, et pool outfit’ist kaob justkui ära. Seepärast on väga tore lahendus mõni kerge, nahktallaga kingake. Mul endal on näiteks litrilised slip-on’id, mis on Araabia maades üsna levinud – lahtise kanna, sirge nina ja lakoonilise joonega. Need on täiesti geniaalsed: ei ole päris sussid ega päris kingad, vaid midagi täpselt vahepealset.

Tegelikult oli vanasti täiesti tavaline, et külla minnes võeti oma sussid kaasa – olgu see siis külma põranda või riietuse pärast. See on nii armas komme, et võiks vabalt uuesti moodi tulla. Ka ilus baleriina oleks peoõhtuks igati sobiv valik.