Kristiine TORN
Mis on aga kõrghoone, mida kutsutakse ka pilvelõhkujaks? Mõistet “pilvelõhkuja” kasutati esimest korda 19. sajandi lõpul, milleks kutsuti vähemalt 10-korruselisi hooneid ja mida ehitati esimest korda Ameerika linnades, nagu Philadelphias, New Yorgis, Chicagos ja Detroitis. 20. sajandi ehitustehnoloogia arenguga nimetatakse selleks aga ehitist, millel on üle 40 korruse ja mille kõrgus ületab 150 meetrit.
Alates 1930. aastatest hakati kõrghooneid ehitama üle maailma, näiteks Ladina–Ameerikas, Aasias ja tollases Nõukogude Liidus. 1931. aastal valmis New Yorgis Empire State Building, mis oli ligi 40 aastat maailma kõrgeim hoone, kuni ehitati Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid, mis uhkeldasid Manhattani lõunatipus aastatel 1972 – 2001. Tänapäeval kannab maailma kõrgeima hoone tiitlit aga Burj Khalifa Dubais, Araabika Ühendemiraatides.
Burj Khalifa
20. sajandi teisel poolel sai esimese klaasfassaadi kavandamisega kuulsaks Saksa arhitekt Ludwig Mies van der Rohe, kes koostöös Norra arhitekti Fred Severudiga kavandasid 1958. aastal Seagrami hoone – pilvelõhkuja, mida peetakse modernistliku kõrghoone arhitektuuri musternäidiseks. Tallinn on üks põhjapoolsemaid kõrghoonestatud linnasid kogu maailmas. Kui vaadata kaugemale ajalukku, siis väidetavalt oli Oleviste kirik aastatel 1549 – 1625 maailma kõrgeim ehitis, olles tänagi Baltimaade kõige kõrgeim kirik (158,4 m).
Seagram
Oleviste kirik
Ka Endover panustab kõrghoonete ehitamisega pealinna näo kujundamisse ja seda nii äri- kui ka elupindadena. Kristiines asuva Manhattani klassikalisest kõrghoonest inspireeritud lihtsate vormidega TORNi katusekorrusel asuva penthouse’i akendest ja terrassilt avanevad hingematvad 360-kraadised vaated merele, Ülemiste järvele, südalinnale ja ümbritsevale rohelusele.
Kristiine TORN
Kristiine TORN
