Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus rääkis Kuku raadios kõrghoonete rollist kaasaegses linnas

Kui palju kõrghooneid Tallinna siluetile veel mahtuda võiks? Endoveri gruppi kuuluva Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus leiab, et pigem rohkem kui vähem — juhul, kui need on hästi planeeritud, linnaruumiga kooskõlas ja kvaliteetselt ehitatud.

Kuku hommikuraadios rääkis Henri moodsatest kõrghoonetest, nende rollist linnade arengus, kõrghoonete ehitamise tehnilisest keerukusest ning sellest, miks Tallinnal on potentsiaali areneda senisestvertikaalsemaks ja rahvusvahelisemaks pealinnaks.  

Kõrghooned kui kasvava linna loomulik osa 

Henri sõnul on kõrghoonete rajamine eelkõige seotud linnaruumi efektiivse kasutamisega. Kesklinnades ja atraktiivsetes piirkondades on maa väärtus kõrge ning seetõttu on loogiline liikudaruumikasutuses vertikaali. Kõrghooned võimaldavad samale maa-alale luua rohkem elu- ja äripinda ning kujundada tihedamat, elavamat ja funktsionaalsemat linnakeskkonda. 

Tallinnas on kõrghoonestus seni koondunud peamiselt kindlatesse piirkondadesse. Henri tõi intervjuus välja, et kõrghooneid kavandatakse eelkõige Maakri piirkonda, südalinna ning Põhja-Tallinna — viimases arendab ja ehitab Endover praegu kahe torniga kõrghoonete duot Volta SKAI. “Tallinn on kõrghoonete mõttes alles kujunemas, kuid mereäärne asukoht, kasvav elanikkond ja vajaduskompaktsema linnaruumi järele annavad läbimõeldud kõrghoonetele kaasaegses pealinnas loomuliku koha,” võtab Henri mõtte kokku. 

Endoveri kõrghoonete kogemus: Rocca Towersist Volta SKAIni 

Endoveril on Eesti kinnisvaraarendajana kõrghoonete vallas üle kümne aasta kogemust. Ettevõtte portfellis on valminud neli kuni 18-korruselist Rocca Towersi kõrghoonet Haaberstis, 21-korruseline Torn Kristiines ning ehitusfaasis olev kahe torniga Volta SKAI – Põhja-Tallinna esimene kõrghoone, mis täiendab Tallinna siluetti mere poolt vaadates ja annab ajaloolisele Volta kvartalile uue vertikaalsemõõtme.  

Kuku raadios selgitas Henri, et kõrghoone rajamine on tehniliselt oluliselt keerukam kui tavapärase kortermaja ehitus. Kui madalama hoone puhul saab paljusid korruseid lahendada sarnase loogika alusel, siis kõrghoone puhul muutuvad eriti oluliseks kandekonstruktsioonid, insenertehnilised lahendused ja hoone alumise osa täpne läbimõtlemine. Torn peab olema projekteeritud nii, et kogu konstruktsioontoimiks turvaliselt ja efektiivselt. Lisaks tuleb ehitusplatsil arvestada keerukama logistikaga. Materjalide tõstmine kümnendatele korrustele, fassaaditööd kõrgusel ja ilmastiku mõju nõuavad täpset ajastust, tugevat projektijuhtimist ja kogenud meeskonda.  

Kõrghoonete puhul ei saa mööda minna tuule ja hoone võimaliku võnkumise teemast. Henri rääkis raadios, et maailma väga kõrgete hoonete puhul on üks keerukamaid insenertehnilisi väljakutseid just hoone liikumise kontrollimine kõrgustes. Näiteks kasutatakse maailma kõrgeimates tornides tehnilisi lahendusi, mis aitavad võnkumist vähendada ja tagada inimeste mugavuse. Henri toob välja, et Tallinnahooned on maailma mastaabis küll madalamad, kuid ka siin on tuule mõju oluline. Kõrghoonete projekteerimisel kasutatakse mudeleid ja tuuletunnelikatseid, et hinnata nii tuule mõju hoonele endale kui ka selle ümbruse linnaruumile. “Eesmärk on, et kõrghoone ei tekitaks ebamugavaid tuulekoridore ning oleks turvaline ja meeldiv nii elanikele kui ka tänaval liikujatele.”  

Targad klaasmajad 

Kaasaegsete kõrghoonete puhul seostub arhitektuur sageli suurte klaaspindadega. Henri sõnul võib klaas esmapilgul tunduda habras materjal, kuid tänapäevased klaasfassaadid on kõrghoonete jaoksväga hästi sobivad: need on ehituslikult efektiivsed, hea soojapidavuse ja heliisolatsiooniga ning turvalised.  

Lisaks muutuvad kõrghooned aina targemaks. Henri selgitas, et targa maja mõiste tähendab eelkõige automaatikaga juhitud tehnosüsteeme — temperatuuri, õhurõhu, niiskuse ja teiste sisekliima näitajatejälgimist ning juhtimist. See aitab muuta hoone kasutamise mugavamaks, energiatõhusamaks ja igapäevaselt sujuvamaks.  

Täiesti uus perspektiiv linnale 

Kõrghoone kodu väärtus ei seisne aga ainult korruste arvus. Endoveri kogemus näitab, et kõrghoones kodu ostja hindab eelkõige asukohta, eristuvat arhitektuuri ja vaadet. Panoraamvaated merele, vanalinnale ja rohelusele on omadused, mida madalam hoonestus samal viisil pakkuda ei saa. “Volta SKAI puhul oleme pööranud tähelepanu ka planeeringutele, nutikodu lahendustele, fuajeedele ja ühiskasutatavatele terrassialadele. Kõrgemad laed, mis ulatuvad seal kuni 3,8 meetrini, annavad samuti ruumile juurde avarust, mida tavapärases uusarenduses iga päev ei kohta,” lisab Henri. 

“Oluline on aga ka see, mida kõrghoone annab linnale ja inimestele laiemalt,” rõhutab Henri. “Kui elu-, äri- ja vaba aja funktsioonid on kompaktselt koos, väheneb vajadus igapäevaselt pikki vahemaidläbida. Seda põhimõtet oleme arvestanud ka Volta kvartalis. Rocca al Mare puhul on hästi näha, kuidas koos uue viadukti ja Rocca Towersi kõrghoonetega sai see sõlmpunkt kaasaegse ja väärikalinnaruumi ning ülemineku äärelinnast südalinna.” Henri lisab, et Volta SKAI puhul on eesmärk sarnane – tuua ajaloolisele tööstusalale uus kasutus, täiendada mere poolt vaadates Tallinna siluetti ja sidudakõrghooned laiema kvartali arenguga. Volta SKAI arenduse käigus rekonstrueeritakse ka Kalaranna, Tööstuse ning uue Krulli tänava ristumiskohale kaasajastatud fooriristmik ning rajatakse esimene osauuest Krulli tänavast, parandades ühendusi Põhja-Tallinnas. 

Kas Tallinn vajab rohkem kõrghooneid?  

Henri vastus on – jah, aga targalt: “Tallinn on kasvav pealinn, kus mereäärne asukoht ja kompaktne kesklinn loovad kõrghoonestuseks loogilise eelduse. Kõrghooned võimaldavad kasutada maadefektiivselt, luua silmapaistvat arhitektuuri, avada väärtuslikud linnaruumi vaated, mida muult positsioonilt ei näe ning ja pakkuda elamiskogemust, mida muul viisil ei saa. Oluline on, et iga kõrghoone oleksoma asukohale kohaselt kavandatud, looks väärtust linnaruumile ja vastaks nii ehituskvaliteedilt kui funktsionaalsuselt kõrgeimatele nõuetele. Tallinna siluett on veel kujunemas ja igal hästi teostatudkõrghoonel on selles oma koht.” 

Kuula Henri Ärmuse intervjuud Kuku hommikuraadios.

Tutvu Volta SKAI kõrghoonete duoga voltaskai.endover.ee.