VOLTA BLOGI I Praegu on rohkem kui kunagi varem trendikas just isikupära ja eri stiilide kombineerimine
24. märts 2022
Mida kujutab endast industriaalstiilis sisedisain?
Kinnisvaraturul on tärganud huvi unikaalsemate elupindade vastu, millel on nii oma nägu kui lugu ning mitmete Volta kvartali sisearhitektuuri lähtepunktiks ongi hoonete üle 120 aastane ajalugu. “Niivõrd vanade majade rekonstrueerimisel, aga ka nende kõrvale uute ehitamisel, tuleb hoida ühtset arhitektuurset käekirja, et luua tugev tervik,” selgitas Maarja-Linda. “Hoonete välisarhitektuur on sedavõrd oluline, et mõjutab ka sisemist ilmet üsna mitmel moel.”
Sisearhitektuuris paistab industriaalstiil silma eelkõige maast laeni ruudustatud akende ja väga kõrgete lagede näol. “Aknad on see, mis muudab iga Volta kodu kordumatult omapäraseks, olgu nendeks lummavad kaaraknad või kõrgustesse pürgivad klaasfassaadid,” rääkis Maarja-Linda. “Korteritele annavad autentset ja eristuvat nüanssi juurde ka interjööris eksponeeritud ajaloolised pae- või telliskivist siseseinad, võimalusel tuuakse esile ka vanad talad-postid.”
Suur sein nagu lõuend
Volta kodud on oma ülikõrgete lagede ja suurte akendega tõeliselt avarad ja valgusküllased. Tänu sellele on uue kodu kujundamisel tavapärasest rohkem mänguruumi. Maarja-Linda soovitas rohket seinapinda kasutada näiteks kunsti või fotode eksponeerimiseks. “Suured seinad on hea võimalus tuua midagi esile. Selleks võib olla näiteks uhke raamatukollektsioon või hoopis galeriisein fotodest. Eriti efektne on valida seinale mõni suuremõõtmeline maal.”
Volta Galerii Loftides on elutubades 5 meetri kõrgused ruudustatud aknad, mis vaatavad otse privaatsesse sisehoovi. Seda akent võib Maarja-Linda sõnul käsitleda omaette kunstiteosena, mis iga aastaaja ja ilmaga muutub. “Aknast avaneb vaade haljastatud sisehoovi, mille taustal on ajalooline paekivist kaaravadega müür. Nii unikaalse vaate puhul võib ka vabalt jätta seinad neutraalseks ja nautida aknast avanevat kunsti.”
Elutoa aknast avanev vaade on omaette kunstiteos
Teine variant on suunata tähelepanu seintelt hoopis ruumi keskele ja paigutada sinna mõni efektne disainvalgusti. “Valgusti ei pea olema ainult funktsionaalne,” märkis Maarja-Linda. “Äge valgusti mõjub skulptuurse disainiobjektina ning sobib hästi kogu ruumi tähelepanu keskpunktiks.”
Interjöör Helen Kolks, foto Tõnu Tunnel
Kui trend, siis milline?
Trendidest olulisemal kohal on Maarja-Linda sõnul toodete ajatu ilme, et kodu mõjuks värske ja kaasaegsena ka mitmeid aastaid hiljem. “Sisustus tasub valida kvaliteedi ja isikliku maitse järgi. Ühtegi trendi lihtsalt moe pärast jälgima ei pea, palju olulisem on ikka see, mis inimesele endale meeldib.”
Volta Galerii Loftides on kõige olulisem paigas: põrandaid katab kalasabamustris tammeparkett, mis sobib kokku hoone pika ajalooga ning vannitubades on kasutusel ajatult klassikalised materjalid nagu marmor ja terrazzo. “Need on materjalid, mis on läbi ajaloo olnud hinnatud ja elegantsed ning seeläbi ka trendikad,” kinnitas Maarja-Linda.
Kõiges muus tasub lähtuda oma sisetundest ja isikupärast, mida saab väljendada läbi värvide, kunsti või efektse sisustuse. “Praegu on rohkem kui kunagi varem trendikas just isikupärane kodu ja eri stiilide kombineerimine,” kinnitas Maarja-Linda. “Eestis on pikalt võitnud südameid Skandinaavia disain, kuid viimastel aastatel on kodusisustusse jõudnud ka mid-century modern ja japandi stiilide lummus. Üha rohkem võib interjöörides näha julgeid värve, voolavaid ja naturaalseid vorme, skulpturaalset mööblit, hinnas on ühtaegu nii disainiklassika kui ka antiik. Seda kõike kombineerituna hästi toimivateks ja kordumatuteks kooslusteks, mis võluvad meeli.”
Kodu kujundamisel on valikuid ja arvamusi tohutult, aga kõige selle keskel peaks lähtuma ikkagi iseenda soovidest. “Teiste soovitusi ei pea alati kuulda võtma,” rõhutas Maarja-Linda. “Samuti ei tasu lõputult ekselda Pinterestis või Instgramis. Need on suurepärased kohad, kust koguda nippe ja ammutada inspiratsiooni, aga selle kõrval tasub võtta hetk aega, et küsida, mis sulle endale tegelikult meeldib, mis sind tegelikult õnnelikuks teeb.”
Volta Residentside interjöör
Kuidas käib kodu nullist kujundamine?
Kui osta kodu uusarendusse, on õnneks suur osa tööst juba ära tehtud. Uuel omanikul jääb vaid valida meelepärane siseviimistlus. Uusarendusse kodu ostes tasub silmas pida kolme olulist reeglit. Esimese asjana tuleb läbi mõelda ja paika panna oma eelarve. “Uue kodu ostul tuleb lisaks korteri ostusummale eelarves kohe arvestada ka sisustusega,” rõhutas Maarja-Linda. “Mõtle läbi kõik suuremad ja väiksemad asjad, et ei tekiks olukord, kus pärast eritellimusmööbli soetamist tuleb ülejäänud sisustuse osas teha suuremaid mööndusi ning aksessuaarid jäävad päris kõrvale.”
Teiseks tuleb otsustada, kas kaasata kodu kujundamisel sisearhitekt või planeerida ja valida kõik ise. “Siin tuleb endaga pidada aus vestlus, kas kodukujundamine paneb silma särama ja tekitab rõõmu või on see üleliigne stressiallikas ja ajakulu,” selgitas Maarja-Linda. “Ühtlasi on sisearhitekti kaasamine seotud täiendava kuluga, millega eelarves arvestama peab.”
Kolmandaks tasub silmas pidada toodete tarneaegasid, mis võivad osutuda ettearvamatult pikaks. Toodete valikul täpsusta kohe üle ka tarneaeg, mis võib tarneraskusest tulenevalt erineda kodulehel näidatud informatsioonist. “Siin on kindlasti taaskord abi sisearhitekti kaasamisest, kes oskab soovitada, kust tellida ning milliste tarneaegadega arvestada,” kinnitas Maarja-Linda. “Oleks ju hea, kui kodu saaks soovitud ajaks terviklikult valmis, et saaksid võimalikult ruttu uude elamisse sisse kolida ja seda nautida.”
Millega mitte mööda panna?
Tauri sõnul on üks levinuim viga see, et ei arvestata ruumi dimensioonidega. “Sisustus valitakse sageli kas liiga väike või suur ja see lööb paigast interjööri tasakaalu,” selgitas Maarja-Linda. Oluline on hinnata nii mööbli sobivust ruumi kui ka sisustuselementide omavahelist sobivust. “Tavaliselt valitakse kas liiga suur diivan või liiga väike vaip,” rääkis Maarja-Linda. “Suuruse paika panemisel kehtib samuti reegel, et seitse korda mõõda, üks kord osta.”
Teine murekoht on see, et ruumis on paigast ära rõhuasetus – puudub fookuspunkt või on neid hoopis liiga palju. “Võib juhtuda, et samal ajal nõuavad tähelepanu mitu tugevat elementi, mis mõjuvad ühes ruumis kokku rõhuvalt ning samaaegselt ei teki ka tervikut,” selgitas Maarja-Linda. “Ruumis võiks olla üks kindel element, mis on tähelepanu keskpunktis ja mida esile tuua.” Näiteks võib ruumi fookuspunkt olla suur aken või kamin ning sellest lähtuvalt paika panna ka diivani, tugitoolid ning lauad.
Interjöör Helen Kolks, foto Tõnu Tunnel
Millele rohkem tähelepanu pöörata?
Teenimatult vähe tähelepanu saavad Maarja-Linda sõnul valgustid. “Valgustid on ühed kõige ilusamad disainielemendid,” rõhutas ta. “Laelampide kõrval jäävad sageli tähelepanuta seinalambid, lauavalgustid ja põrandalambid, mis on tegelikult ju need, mis tekitavad koju õige atmosfääri. Intensiivse kumaga laelamp ei loo kuidagi sama õdusat efekti nagu pehmema valgusega põrandalamp.”
Tähelepanu tasub juhtida ka dekoratiivesemete kasutamisele. “Sageli jäetakse minimalismi tähe all kõik aksessuaarid sootuks kõrvale,” rääkis Maarja-Linda. “Või vastupidi, kuhjatakse patju ja nipsasju nii palju, et jääb korrapäratu üldmulje.” Maarja-Linda sõnul tasub mõlemat ekstreemsust vältida ja luua endale mõnus tasakaal. “Pole vahet, kas kaldud minimalismi poole või on kodus palju asju, häid lahendusi leidub mõlema eelistuse puhul,” kinnitas ta. “Siin tuleb appi esemete grupeerimise loogika, mille alusel jälgitakse “kolme” reeglit ehk elemendid, mis on kokku sobitatud paaritus arvus, on silmale meeldivamad ja dünaamilisemad. Ühes ruumis saab grupeerimise abil luua mitmeid eraldiseisvaid väiksemaid vinjette, mis mõjuvad terviklikult nii eraldiseisvalt kui ka ruumis tervikuna.”
Tervikliku ja ägeda tulemuse jaoks ei pea koju kokku ostma ainult kalleid disainertooteid – tuleb vaid läbi mõelda, mis on need olulisemad elemendid, millele võib pisut rohkem kulutada. “Mõtle läbi, mis on see keskne toode, millele sooviksid interjööris tähelepanu juhtida,” soovitas Maarja-Linda. “Selline mõtteviis aitab ka eelarvet hoida tasakaalus.”
Küsi head nõu!
Ei saa eeldada, et iga inimene on lisaks oma põhitööle veel ka talendikas disainer ja seepärast ei tasu karta eksperdilt nõu või soovitusi küsida. “Eestis on palju andekaid sisekujundajaid ning igal neist on oma unikaalne käekiri,” kinnitas Maarja-Linda. “Kodu on nii personaalne koht, et usaldus sisearhitekti vastu peab olema tugev ja sellepärast tasub enne lõppvaliku tegemist tutvuda sisearhitekti varasemate töödega kui ka temaga kohtuda, et tunnetada, kas tekib hea omavaheline klapp ja nägemus.”
Soovitusi oskavad jagada ka kinnisvaraarendajad, kes on teinud läbi aegade koostööd paljude sisearhitektidega. Loomulikult tasub küsida nõu tuttavatelt – äkki oled hiljuti märganud, et sõbral on väga ilus kodu ja tahaksid endale midagi sarnases stiilis?
