VOLTA BLOGI I Linnaelanikud ihkavad rohelust: kui inimesi loodus ei huvitaks, oleks kõigil tagahoovis betoon või asfalt maas

Linnaelanikud ihkavad rohelust: kui inimesi loodus ei huvitaks, oleks kõigil tagahoovis betoon või asfalt maas.

VOLTA BLOGI I Volta kvartali elumajade vahele põimitakse küllaga rohelust

Põhja-Tallinn on üks pealinna rohelisemaid linnaosi, kuhu on Endoveril Volta kvartali arenduse raames lähiaastatel plaanis juurde rajada üks päris uus park. Rohesopid ja haljastus täidavad linnades mitut olulist tervise, inimeste õnnetunde ja rahulolu ja keskkonnaga seotud eesmärki. Üks asi on olemasolevate rohealade säilitamine, aga kas terveid parke on võimalik ka nullist juurde rajada?

Pelgupaik linnamürast ja heitgaasidest

Igas linnas peaks leiduma rohkelt funktsionaalseid rohealasid, et inimesed saaksid end ka keset linna hästi tunda ega peaks roheluse ja vaikuse leidmiseks ilmtingimata autoga linnast välja sõitma. Arhitekti ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski sõnul on peamine see, et rohealad oleksid piisavalt suured ja omavahel seotud, et linnas saaks tekkida omaette ökosüsteem, kus tunneksid end inimese kõrval hästi ka linnud, putukad ja muu elu.

Sama oluline on pargi asukoht ja kaugus suurema liiklusega teedest. “Park peaks olema ehitatud ikka nii, et inimene saaks end seal välja lülitada, mitte ei peaks kuulama liiklusmüra või hingama sisse heitgaase,” rääkis Kangilaski.

Ta lisas, et näiteid parkidest, mis oma eesmärki ei täida, leiab Tallinnast mitu. “Kesklinnas asuv Politsei park on küll kena, aga seda ümbritsevad igast küljest magistraalid, mis tähendab, et müratase on pargis suur ja õhk pole ka eriti värske.”

Rohesopid ja varjualused

Lisaks parkidele võiks linn panustada ka pisemate rohealade rajamisse ja olemasolevate säilitamisse. “Kui tormiga murdub ära mõni puu, võiks olla vaikimisi reegel, et linn peab sinna midagi asemele istutama, mitte katma pinna asfaldiga,” arvas Kangilaski. “Meil on linnas palju ruumi, kuhu saaks ehitada rohesoppe ja taskuid, mis muudaksid linnaruumi ilusamaks.”

Suvel, mil temperatuurid võivad betooni ja asfalti keskel kerkida tublisti üle 30 kraadi, on oluline, et elanikel oleks istumiseks ja jalutamiseks mõnusad varjualused. “Puudevari on suviti kuni 15 kraadi jahedam kui lauspäikese käes asfaldiga kaetud tänaval,” kinnitas Kangilaski. “Kuumus hakkab ju linnaelanike tervisele ja linn peaks hoolitsema selle eest, et suuremad soojakraadid ei aheldaks inimesi rabanduse hirmus umbsetesse tubadesse.”

Linn on kodu

Kangilaski sõnul on Põhja-Tallinn oma rohealade, parkide ja hoiualaga linnade mõistes küllaltki haruldane. “Tallinna stardipunkt on võrreldes näiteks Londoni või New Yorgiga, mille moodustab suuresti kivi ja betoon, üpris hea,” kinnitas Kangilaski. “Seda enam ei tohiks me liikuda vales suunas, vaid peaksime hoolitsema selle eest, et meie kodulinn püsiks ilus ja roheline.”

Häda on selles, et haljastuse hooldamine ja korrashoid on linnale kulukam kui näiteks plats asfalti, aga Kangilaski sõnul on see juba kultuuriline valik. “Küsimus on selles, et millist keskkonda me enda ümber tahame ja kas ainus väärtus on mugavus ja odavus,” mõtiskles Kangilaski. “Kui see oleks tõepoolest nii, siis oleks ju kõigil koduhoovis asfalt või betoon, aga millegipärast eelistavad inimesed ikka murulapikest, põõsaid, lillepeenraid ja puid. Ka linna võiks ju võtta oma koduaia jätkuna – korteriuksest väljudes võiks inimene leida eest keskkonna, kus on hea ja kodune olla.”

Tegemised Kalamaja pargis. Foto: Endover

Kangilaski sõnul on aga sinna veel pikk maa minna, sest suuremaid rohealasid on linnadesse raske juurde rajada.

Volta kvartali arendus toob Põhja-Tallinnasse uue pargi

Põhjatallinlaste päralt on praegu Kalamaja park, Kopli park, Kase park, Süsta park ja Paljassaare looduskaitseala. Lähiaastatel lisandub juurde aga päris uus park Kalamaja südames asuva Volta kvartali keskele. Parki tuleb rohkelt haljastust ja erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks kõigile vanuserühmadele.

Endoveri loovjuhi Maarja-Linda Tauri sõnul saabki Volta kvartali keskseks elemendiks olema läbi kvartali kulgev haljastatud pargiala, mis ulatub Volta tänavast uue Mootori tänavani. 350 meetri pikkune pargiala on mõeldud nautimiseks kõigile. “Pargialast areneb mõnus puhkeala nii kvartali elanikele kui ka teistele põhjatallinlastele, sest kogu roheala on osa avalikust linnaruumist,” kinnitas Maarja-Linda.

Uus park tuleb kvartali südamesse.

Roheala täidab mitut funktsiooni: pakub linnaelanikele rahulikku ja meeldivat keskkonda vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks, summutab linnamüra ja kära ning annab elanikele hulganisti privaatsust. “Uus park loob ühtaegu rohkelt avarust, aga ka privaatsust pargi serval paiknevatele eluhoonetele,” kinnitas Maarja-Linda. “Suuremad laste mänguväljakud on projekteeritud just pargialale, et majadevaheline vahetu koduhoov oleks rahulikum ja vaiksem.”

Volta kvartali elumajade vahele põimitakse küllaga rohelust.

Selleks, et park saaks täita oma funktsiooni ja elanikel oleks seal mõnus ja turvaline olla, viiakse kogu Volta kvartali parkimine maa alla. Nii majadevahelised alad kui ka keskpark on täielikult autovabad.

Park kõigile ja kõigeks

Pargialale rajatakse väljakud, teerajad, rekreatsioonialad ja valgustus, mille seob omavahel tervikuks rohke haljastus. Kõrghaljastuse kõrvale on planeeritud nii murualasid ja lilleniite kui ka kogukondlikku linnaaiandust ning söögisalu (erinevad viljapuud, marjapõõsad jm).

Taimede valikul lähtutakse Maarja-Linda sõnul muuhulgas ka hooajalisusest – silmailu võiks roheluse, võravormi, lehestiku värvuse või õieilu näol jaguda aastaringselt. Haljastuses eelistatakse kasutada vaid kohalikke liike. Lisaks jääb olulist rolli mängima Volta kvartali ajalooline taust, mis hakkab väljenduma väikevormides ja arhitektoonides.

Pargiala planeerimisel lähtutakse Volta tulevastest ja olemasolevatest elanikest. “Voltast kujuneb Eesti esimene 15-minuti linn, mis tähendab seda, et ka vabaaja nautimiseks ei ole põhjust kodust kaugemale minna,” selgitas Maarja-Linda. “Sellest lähtuvalt saab projekteeritud pargialale mitmekülgne valik rekreatsioonitegevusi erinevatele vanusegruppidele.”

Uues pargis jätkub tegevust kõigile.

Plaanis on rajada vaiksemad alad puhkamiseks, piknikupidamiseks, grillimiseks ja päevitamiseks. Aktiivsemaks ajaveetmiseks tuleb keskparki palliplats, treeningala, rulatajatele trikiplats, laste mänguväljakud erinevatele vanusegruppidele ja ning loomulikult ei jää tähelepanuta ka neljajalgsed sõbrad.

Praegu on Volta kvartali pargiala projekteerimise faasis ning pargi valmimist on oodata 2024. aasta kevadel.

Volta kvartali arengul saad silma peal hoida Volta kodulehel.