Ajalugu – Volta Kvartal

Veebileht kasutab küpsiseid eesmärgiga tagada selle mugavam ja isikupärasem kasutamine. Kui jätkate meie veebilehel sirvimist või vajutate ikooni „NÕUSTUN“, loeme, et olete nõustunud küpsiste kasutamisega. Täpsema informatsiooni saamiseks veebilehel kasutatavate küpsiste kohta, tutvuge meie küpsiste kasutamise eeskirjaga.

Menüü
Uus
Volta Kvartali Ajaleht
Sirvi ajalehte siin
Uudiskiri
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.
Müügiinfo
Cärolyn Purve +372 55 25 595 +372 55 25 595 carolyn@endover.ee

Ajalugu

100+
aastat
ajalugu

119 aastat tagasi, 1899. aastal kinnitavad kaks tulevikku vaatavat venda, Carl ja Christian Luther oma allkirjaga elektrotehnikatööstuse põhikirja. Legendaarne Volta tehas on sündinud.

1899

Itaalia füüsik-keemikul Alessandro Voltal
polnud aimugi, et pärast tema eluaega (1745-1827) hakkab lisaks pingeühikule volt tema nime kandma suur tehas kargel põhjamaal, tolleaegses Eesti kubermangus. Volta panus elektrivaldkonda on tohutu ning tema teeneks on näiteks metaani avastamine.

Juba aastal 1900 valmib tehase peahoone ja algab töö Šveitsi inseneri Konrad Schindleri käe all. Aasta pärast oli tehases 174 töölist, kes tootsid Vene turule elektrimootoreid.

30-35 rubla said palka töölised, kelle arv oli aastaks 1904 kasvanud juba 264-ni. Päts saia maksis siis ühe kopika.

1913

“Saagu valgus!” arvasid tehaseomanikud ning rajasid 1913. aastal elektritootmise, tänu millele sai Tallinn oma esimese tänavavalgustuse.

I maailmasõja keerises evakueeriti tootmine tööpinkide ja töötajatega Venemaale. Tallinnas seisis tehas viis aastat tühjalt ja 1918. aastal, kui Eesti iseseisvus, algasid põnevad ajad.

Riik andis seadmete hankimiseks ja tootmise alustamiseks 15 miljonit marka laenu ja Volta kvartali ajaloos algas uus peatükk.

1939

Tenniseväljakud ja parfüümeeriatehas, šokolaadivabrik Kawe ja kalevivabrik Keila olid Volta kvartali asukad, lisaks tehasele. Elu oli ilus. 1939. aastal töötas Volta tehases 244 töölist, kes valmistasid tellimustöödena elektrimootoreid, transformaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid ja kütteagregaate.

1941

II maailmasõja keerises tehas natsionaliseeriti ja 1941. aastal demonteeriti ning viidi jälle Venemaale. Või vähemalt üritati – paraku uppus suur osa tehnikast koos seda transportivate laevadega.

Nõukogude Liidu ajal 1947. aastal tehas rekonstrueeriti ja välja visati vabariigiaegsed Keila ja Kalev, et võimaldada tootmismahtude kasvu – taasavanes suur idaturg, kus oli moodsate elektrimootorite järele suur vajadus. Volta tootis ligikaudu 10% terve Nõukogude Liidu elektrimootoreist.

1963

Volta legendaarne vahvlimasin oli üks tehase hitt-toodetest ja seda hinnatakse tänaseni. 1963. aastal toodeti lisaks vahvliküpsetajatele ligi veerand miljonit elektrimootorit, 70 000 väikemootorit, 190 000 triikrauda ja 6700 radiaatorit.

Pöörase tootmisvõimsuse 80ndatel võimaldas kõikide tänapäevalgi eksisteerivate hoonete väljaehitus. Tehases töötas 2 725 inimest ja päevas toodeti 1 200 elektrimootorit.

10 miljonit elektrimootorit oli toodetud 1990. aasta märtsiks. Eksemplar, mis kannab järjekorranumbrit 10 000 000 kaunistab tänapäeval kuldse värviga kaetuna Tööstuse 47B Volta Loftide fuajeed.

1994

Kreisid 90ndad tõid uuendusi ka Volta kvartalisse. 1994. aastal tehas erastati, ettevõtte nimeks sai AS Volta. Jätkati elektrimootorite valmistamist väiksemas mahus tellimustöödena. Täna valmistatakse seal alumiiniumvaludetaile, tööstusseadmete automaatikat, LED-valgusteid, tuulegeneraatorite detaile ja palju muud. Töötajaid on nüüdseks tehases alla 30.

2017

Volta kvartali tänapäevane peatükk sai võimsa alguse 2017. aastal, kui valmisid 47B Loftid – kodud, kus mõtetel on rohkem ruumi. Arendus jätkub.

2018

47B Loftide kõrval valmib New Yorgi industriaalsest arhitektuurist inspireeritud elumaja – Volta Loftid.